Hispaania- Alipollo , palomino Prantsusmaa- Carignan , merlot Haalias- Durello , corvina Kasutamine.- Kõigee rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel , järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.Marjadest valmistatakse veel mahla , konjakit , vahuveini , dzemmi , veini äädikat jms , seemnetest õli. Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks. Suurimad viinamarjakasvandused.- Hispaania - Suurim veinitootja pindala poolest.(Ligi 1,17 miljonit hektarit). Prantsusmaa- Suurim toodangu poolest tootmine on aastast aastasse jäänud vahemikku 50-60 miljonit hektoliitrit aastas (7-8 miljardit pudelit ). Itaalia - Saagikus on olnud viimased aastad 74 miljonit . hektoliitrit. Sordid
Viinapuu Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti
(külmikuid) ning sõidu- ja veoautosid. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Itaalia on Euroopa suurimaid tehiskiu-, bensiini- ja tsemenditootjaid. Veini tootmises Prantsusmaa järel teisel kohal maailmas. Põllumajandusmaad 60,5% riigi territooriumist, kogutoodangust annab 2/3 taimekasvatus. Olulised on teravilja, suhkrupeedi, tomati, õlipuu ja puuviljakasvatus. Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja ja annab kuni 15% maailma viinamarjatoodangust. Loomakasvatuses on oluline lihakari. SKT inimese kohta on 29 000 USD ja sellest 69,6% annab teenindus, 27,8% tööstus ja 2,6% põllumajandus. Kanada Kanada asub Põhja-Ameerikas ja ta on suuruselt maailma 2 riik. Piir on vaid USAga. Kanadal on ka maailma pikim rannajoon (202 080 km). Pindala 9 984 670 km2 ja rahvaarv 32 251 000. Pealinn on peaaegu 900 000 elanikuga Ottawa. Kanada on jaotatud 10 provintsiks ja 3 alaks
Toodang üle 50 miljoni tonni, on ligilähedane õunte aastatoodangule. Viinamarjad sisaldavad 16...24% suhkruid, millest põhilise osa moodustab invertsuhkur (võrdses osas glükoosi ja fruktoosi), 0,4...1,5% happeid, teiste marjadega võrreldes rohkem B1-vitamiini. C-vitamiini on viinamarjades suhteliselt vähe. Maailmas on aretatud üle 5000 viinamarja sordi, mis oma kasutamise otstarbelt jagunevad veini-, kuivatus- ja laua- ehk söögisortideks. 80% maailma viinamarjatoodangust läheb veini ja destillaadi valmistamiseks. Viimasest toodetakse brändisid ja konjakeid. Veinisortide tähtsamateks omadusteks on suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aromaatsus. Kuivatussordid sisaldavad kuni 28% suhkruid, on ilma seemneteta ja neid kasutatakse rosinate saamiseks. Lauasordid on erksavärvilised, suuremad, hea maitsega ja hästi transporditavad. Neid kasutatakse värskelt söömiseks ja mahla saamiseks. Lauasordid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi.
annaabi.ee 
