Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võ...
Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012 Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006 Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002
1 ha katseistandik järg- jad/est/teistesmaades.htm näeme, et viinamarju kasvatatakse meist põhja- miste kolme aasta vanuste sortidega: Zilga Rondo, Hasanski, Jubilei Nov- poolgi, näiteks Juha Karvonen teeb Soomes kohalikest viinamarjadest vei- goroda, Severnõi Rannii. ni. Temaltki ilmus tänavu uus viinamarjaraamat “Viiniköynnöksen kasva- Mul on õnnestunud sel aastal kokku leppida ca 300 kg viinamarjade tus Suomessa”. ostus kasvatajatelt, et teha siis “garaaživeini” sortidest Rondo ja Hasans-
annaabi.ee 
