aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus. Tsiili naaberriikideks on Peruu, Boliivia ja Argentiina. Tsiilist võib leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima ja maastikutüüpe alates veetust ja viljatust Atacama põhjas kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine.
Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus varises tuha ja lapillimassi all kokku, 150 inimest sai surma. Kümneid inimesi hukkus oma kodudes. Laava ja tuhk hävitasid 780 km 2põllumaad ja viinamarjaistandikke. Lõpuks paiskas vulkaan lakkamatute välkude saatel hiiglasliku aurupilve. 18 tunni jooksul voolas kraatrist nagu määramatu aurukatla ventiilist kõrvulukustava mürinaga välja 13 km kõrgune püstine aurusammas, mille auru hulk vastas rohkem kui 1 km 3 veele. Vulkaanijalamil ulatus tuha-ja lapillikihi paksus ühe meetrini ning hinnangute järgi purskas Vesuuv tookord välja 100 miljonit m3 purskematerjali. Viimati purskas Vesuuv 1944
asustatuse tõttu väheseks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugustest seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Suhteliselt vähe on kõigusoojaseid loomi. Jahedamatel aladel leidub ka paksu karvkattega kiskjaid, kes peavad jahti suurtele ja väikestele taimetoidulistele imetajatele.(18 lk 69, lk 79) Mets on siin tähtis loodusvara. Ainult mäenõlvade madalam osa on üles haritud, siin laiuvad põllud ja aiad. Lõunanõlvul on rohkesti viinamarjaistandikke. Tasandikelt on juba ammustel aegadel mets maha raiutud. Keskmäestike ala on tihedalt asustatud. Linnad asuvad lähestikku. Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid, peetakse veiseid ja muid koduloomi. (13) 10 Kesk- Euroopa riigid majanduslikult üpriski kõrgelt arenenud. Saksamaal on maailmamajanduses kindel koht, Sveitsi on tuntud oma kellade, ravimite, sokolaadi ja
annaabi.ee 
