Illimar ei saanud aga neid lugusid kodus rääkida, sest ta oleks siis välja naerdud. Linnumaja oli piir kuhu Illimar tohtis üksi minna. Edasi oli vaja veel eraldi luba küsida. Aga Illimar läks siiski. Ta läks järvele ning nägi teiselpool järve toonekurg Joosepit. Ühel hetkel Joosep märkas midagi ning hakkas silla poole liikuma, Illimar liikus temaga kaasa kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama
Lisaks peahoonele, mille katus on Baieri Alpide musta kiltkividega kaetud, on mõisahoovis ka mitmeid kõrvalhooneid. Enamik neist on valmistatud maakivist ning kaunistatud punaste tellistega. Peahoone sisekujundus ei ole ka kindlas stiilis. Seda saab rühmitada inglise juugendist neoklassitsismini. Mõisa kõrval on 19.sajandil kujundatud park. Kõrvalhooned moodustavad kaks osa. Need on ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleks ning viinavabrik koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega. Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud
aasta jooksul on seegi, et paljud korraldavad pulmapeo ja maksavad selle eest ise. Veel 1980- ndatel aastatel arvestati eelkõige vanemate rahakotiga. Pulmavanad on tänapäeva pulmas aktsepteeritud tegelased. Nendeks on tavaliselt noored mehed, kes oskuslikult suunavad peolisi lõbutsema ja mänge mängima. 28 Ka nüüdisaegsete pulmakommete hulka kuulub ametite jagamine. Vanade ametite hulka kuulub pruudivalvur ja viinakeldri valvuri amet. Korda valitakse valvama pulmapolitsei ja uueks naljaametiks on noortele neidudele antav musi amet-tema ülesandeks pole muud, kui anda igal võimaluse meestele hästi nähtavaid musisid. Pruudipärja mahamängimine on jälle au sees. Tavaliselt mängitakse pruudipärga enne südaööd ja päris klassikalisel viisil. Ideelt samalaadne on uus ameerika komme, mille järgi pruut viskab oma pruudikimbu kirikust väljudes üle õla ja keegi tema vallalistest sõbrannadest
annaabi.ee 
