Soomes. Soomes on ligikaudu 60 000 eestlasest töötajat ja riigi välistööjõust moodustab see kaks kolmandikku. [3] Soomlastega seostub tihti ka alkoholi tarbimine. Eestis on alkohol märgatavalt odavam kui Soomes ning seetõttu viiakse üle piiri vägijooki suurtes kogustes. Eve Ernis räägib samuti soomlastest positiivses võtmes, kuid märgib ära ka teistsuguse poole: „Soome kirjanik on kirjutanud ise oma rahva kohta nii: soomlased on laisad, seltsivad ja viinahimulised. Nad armastavad „kõva" kärakat ja „pehmet" naist.““ [4] Hiljuti oli meedias aktiivne uudis soomlastest, kes Tallinna sadamas alkoholi kokku ostsid. Nimelt hakkas juulist kehtima piirangud alkoholiveo suhtes Soome. [5] Seega võib soomlase kuvand olla kohati alkoholilembene, sest alkoholi ostetakse kokku väga suurtes kogustes. Kohati on soomlast meedias nimetatud ka vodkaturistiks. [5] http://www.ohtuleht.ee/585808/pidu-labi-soome-toll-uritab-pidurdada-viinarallit-eestist
kus kõrtsmiku kuju esineb, on see alati negatiivne: kui kõrtsmik ise pole joodik, on ta pettur ja ajab musta äri, ta ei usalda inimesi. Läbi kõrtsmiku tegelaskuju tehakse valgustusfilosoofia propagandat. Kreutzwald annab „Viinakatkus“ kõrtsist negatiivse, erapooliku välisvaate: lagunenud maja, kus hädapärast leiab inimestele ruumi. Kuigi kõrts on eesti külaelu sümbol, toonase talupoegkonna staatuse sümbol – talupojad olid ju viinahimulised. „Viinakatk“ lõpeb tegelaste jaoks šokeerivalt – kuulutatakse, et tehakse pulmad ilma alkoholita (mitte keegi ei usu seda, sest see on võimatu ja nii ei tehta). Kreutzwald ründas sellega pulmatava/-rituaali, sest sinna juurde kuulus alati alkohol, nt paljude mängude eelduseks oli alkoholi tarbimine. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses Orjus on ühiskondlik formatsioon = mõisamajandus, mida iseloomustab keskaegne või feodaalne sõltuvus. Pärisorjuse moodustavad:
521). Kollektiivne abistamine toidukraamiga eksisteeris ka Eestis. Surnuvalvajad ja peielised tõid leinamajja lisaks leinakimbule või -pärjale pudeli alkoholi või toidukraami, milleks võisid olla kodus küpsetatud pirukad, kringel, kook. Tänasel päeval on see komme säilinud vaid mõnedes Kagu-Eesti külades (Torp-Kõivupuu 2003: 73). Linnades seda tava praktiliselt ei esine. Eestis osales surnuvalvamisel mitu inimest, enamasti küla noored, aga ka külanaised, lähedasemad inimesed, viinahimulised meesterahvad (sisuliselt palgalised surnuvalvajad) ning need, kes ärasaatmisele ei tulnud. Valvama kedagi ei kutsutud, igaüks tuli, millal tahtis. Valvajatele pakuti süüa ja juua (Torp-Kõivupuu 2003: 69, 133). Surnuvalvamise tava hääbumisele (eriti linnades) on kolm põhilist selgitust: surnukambrite olemasolu, matusekorraldajate rahalised ja ruumilised probleemid ning inimeste võõrdumine kirikust ja üksteistki, samuti surmast (Paenurm 1995: 53).
annaabi.ee 
