kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis. Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis. Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennukitel, tolmuimejatel. Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, dzäss ja glamuur Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid
- Suur tähtsus on soolodel ja pillimehe virtuoosus. - Kollektiivsete soolode asemel said põhiliseks võtteks break’id, kus orkester vaikis improvisatsiooni ajal. - Marsilik rütm asendus sujuvamaga, sarnanes pigem bluusile kui ragtime’ile. - Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman . - Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse. - Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt. - “Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924.
Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka VÄIKEAJU KOORE EHITUS Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi Väikeajukoores eristatakse rakkude iseärasuste ja kuju järgi kolme kihti: Korv- ja tähtneuroneid ning närvikiude sisaldav molekulaarkiht Suurte pirnrakkudega ganglionaarkiht Sõmerrakke sisaldav granulooskiht NAHA EHITUS