Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja.Indias. ,,Ramajana" on lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism Hinduismile lisaks arenes brahmanismist väljaõpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Silmapaistvamaks nende seas kujunes budism
vahele. 10 3. Kokkuvõte Praktilise töö käigus valmistasin kolme päeva jooksul lihtsas kindakirjas, inspireerituna Räpina valla mustrist, mitmevärvilised kindad. Kirjutasin lühidalt Võrumaa kindakudumise traditsioonidest, kinnaste jaotusest, värvusest ja Võrumaa kindakirja mustritest. Panin kirja ka töökäigu alates kinda kavandamisest kuni kinda viimistlemiseni. Kinnaste kudumine sujus hästi, kogu protsess pakkus rohkelt meeldivat naudingut. Oma tööga jäin rahule ja kinda saajalt teenisin rohkelt kiidusõnu. 11 Lühikirjeldus Kudumine on nurgakiviks Eesti rahvakultuuris. Paljud esemed traditsioonilistes rahvariietes on kootud: kaasaarvatud kindad, käpikud, jakid, mütsid, sokid ja sukad. Mõned vanimad Euroopa kootud tekstiilid on leitud Eestimaa pinnal. Nende seas palju esemeid, millest
matusekeraamika. Kasvatati peamiselt hirssi. Täielikult kodustatud koer ja siga. Veised, lambad ja kitsed olid vähem levinud. Küttimine, korilus ja kalapüük ikka olulised. Aastaks 4000 eKr olid välja kujunenud just Hiinale iseloomulik kultuur. Yangshao kultuur oli algselt suhteliselt piiratud areaaliga, ent järk-järgult laienes külad jagunesid ja vajasid uusi aedu. Kohandumus põllundusega viis rahvastiku arvu kasvuni ning materiaalse kultuuri suurema viimistlemiseni. Arenesid välja komplekssemad põllunduslikud kultuurid, rikkus kontsentreerus privilegeeritud inimeste kätte, toidutootmine muutus intensiivsemaks. Nii Põhja- kui ka Lõuna-Hiina põllunduslikud asukad asustasid varem kultiveerimata alasid. Varsti õitsesid üle kogu Hiina paljud regionaalsed maaviljeluslikud kultuurid. Asustusmuster jälgis jõgede orge ja mererannikut. 66
annaabi.ee 
