Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt.
populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude avi ja perspektiivi, kuid viimasti mitte järjekindlalt. Maalide temaatika mitmekesine: mõne aine mütoloogiast või kirjanduses, osa maale kujutab olustikke, mõnes maalis on peamine maastike või isegi esemete kujutus (natüürmort). Ilmselt võeti mõnikord eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Popmeji seinamaalin on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili, kuid need ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgenenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt. Roomas levis ka tahvelmaalikunst
Omapärane eestiibade ehitus on moondunud poolkattetiibadeks, kannaosa kõvanenud, sarvjas või nahkjas ning tipuosa kilejas. Tagatiivad kilejad; kasutatakse lendamiseks. Esineb ka lennuvõimetuid liike. Jooksujalad, kuid olenevalt eluviisist võivad eesjalad olla moondunud rööv-, kaeve- või haardejalgadeks, tagajalad hüppe- või ujujalgadeks. Käpad 2-3 lülilised või lülistumata. Tagakeha koosneb 11 üsna liikuvalt ühendatud lülist, millest vaid 2 viimasti on tugevasti redutseerunud. Liikidel, kes munevad on muneti hästi arenenud. Isaste väline suguorgan paikneb 9. suurenenud lülil. Suurim vaegmoondega putukate selts. Kosmopoliidsed. Eestis elab 400 liiki. Selts: Ripstiivalised (Thysanoptera) Pikkus 0,5-5 mm. Värvuselt pruunid, mustad, kollakad või punakad. Pea hüpognaatne, väga liikuv. Liitsilmade areng varieerub liigiti. Täppsilmad esinevad tiivulistel vormidel
annaabi.ee 
