2 paari saledaid ristikujulise lõikega piilareid eraldavad kesklöövi kitsastest külglöövidest ning määravad selle võlvikute ruudukujulise põhiplaani. Interjööri vormirangust ja kõrgusesse pürgivat üldmuljet suurendavad vertikaalselt astendatud seinaliseenid ja nurgaturbad on asendatud seinapinda vabaks jätvate konsoolidega. Kõrge kitsavõitu võidukaar jätab suure ja valge kooriruumi suhteliselt eraldatuks. Väliskujunduses domineerivad tellisgootikale omased viilukaunistused, mis viilu külgedel friisina kulgedes koosnevad astmetena tõusvatest petiknishidest ja kaartest. Kiriku lääneseinas on suur tellisportaal, teine lõuna seinas on dolomiidist. Nõo kirik on kaitseehitis. Lõunaportaali kaitseks oli konsoolkividele ehitatud piginukitaoline ärkel, mis oli ühendatud kirikus asunud kaitsekäiguga. See kirik on ainuke põhiosas säilinud keskaegne sakraalehitis. Mahult tagasihoidlik, kuid meisterlikult komponeeritud arhitektuuriteos. 14
15 Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks. Idafassaad on kaunistatud petikniide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik peamotiiv. Türi kiriku interjööris on hulk detaile, mis muudavad ta Järvamaa kirikute seas mitmeti
näol enamasti kerge naeratus. Kõige selgem kujutlus kunsti arengust arhailisel ajastul Atikast. 480.a eKr hävitasid pärslased Ateena akropoli. Kui seda hakati hiljem üles ehitama, kasutati vanade hoonete ja mälestiste riisemid maapinna tasandamiseks. See kaevati lahti ja sealt leiti rikkalikult vanema aja skulptuurteoseid. Osad on veel kohalikust lubjakivist, porosest. Tuntud on viilukaunistused nii madalreljeefis kui plastiliselt mõjuvad kõrgreljeefis (Heraklese võitlust ussisarnase Tritoniga kujutav). Hästi säilnud värvid, mis loovad rõõmsa ja dekoratiivse mulje. VI saj keskel levib ka Atikas marmoritehnika Vasikakandja - Vara-Atika marmorplastika tähtsaim näide. Toob Athenale ohvrit. Vasikas on esitatud vabamalt ja loomutruumalt kui mees. Polükroomia - vasikas sinine, mehe silmad punased ja habe