Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka
kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva
vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse.
kindlama vastuse anda, kuid tindi kogus kaardil on nii väike, et nüüdisaegne tehnoloogia ei võimalda seda analüüsida. (Stewart jt 2004:86, 93). Seega ei saa võtta kindlalt kumbagi seisukohta, kuigi mõlemapoolsed argumendid on usutavad, jääb ikkagi vaidlus selle üle, kas see on võltsing või mitte. Viikingid avastasid Ameerika hoopis teisiti kui Kolumbus, nii-öelda hüppeliselt. Lähtekohaks oli Norra, hüpped toimusid üle Fääri saarte, Islandi ja Gröönimaa. Esimese viikingina nägi Gröönimaad arvatavasti mees nimega Gunnbjörn, kes halva ilma tõttu oli kandunud lääne suunas. Kuid esimene, kes asus Gröönimaale Eirikifjordiks nimetatud lahe äärde Brattalidi nimelisse palkmajja, oli Eirikr Punane. Tänapäeval on täpselt tuntud kaks peamist normannide asukohta, mida nad kutsusid Idaasulaks ja Lääneasulaks viimase suhtes ebaõnnestunud nimetus, sest see paikneb Lääneasulast küll veidi ida pool, kuid ikkagi Gröönimaa lääneküljel. (Ceram 1978:25).
annaabi.ee 
