toiduks karusloomakasvatuses. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 2010. a. langes Norra naftatööstuse toodang vähehaaval. Tulevikus, kui hakatakse rohkem kasutama alternatiivseid allikaid nagu kildagaas, langeb ilmselt ka nõudlus Norra gaasi järele. Masinatööstus on Norras alles võrdlemisi noor majandusharu. Norras tegeldakse laevaehitustööstusega. See algas esiisade valmistatud viikingilaevadega ning jätkub tänapäeval eriti keerukate spetsiaallaevade ja naftaplatvormide ehitamisega. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm http://www.vm.ee/et/majandus-5
Teadaolevalt pole Eestlased metallkiivreid kandnud, kuid nad võisid kanda umbes samalaadseid raudnaastudega tugevdatud nahkmütse. Muu sõjavarustus Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil. Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased.
sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased. Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine