Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Negavtiivne- Viikingide aeg oli täis vägivalda. Euroopa aladest said enim rüüstatud Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikud. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Koostas:
Noorem rauaaeg oli viikingiaeg ja hilisrauaaeg. Rahvasterännuaeg toimus Euroopas, rooma impeerium käis alla, odoaker võttis võimu üle. Võimalik rahvastiku või kliimakatastroof. Eelviikingiaeg, siis hakkas kujunema külaühiskond. Mõis oli pealikutalu, kasutati kaheväljasüsteemi, põllud olid eraomanduses, konksander vs harkader(parem), mets, karja- ja heinamaad ühised. Ühiskonnas oli kihistumine, linnused kui märk ühiskondlikust ebavõrsusest. Eesti kontaktid naabritega. Viikingide(skandinaavlaste) retked eestisse, Eesti asukoht viikingite kaubateel, Vana-Vene riigi kujunemine. Jaroslav Tark oli Kiievi suurvürst, kõige võimsam). Rajab Jurjevi. Kindlustatud tugipunktid??? 5. Eestlaste eluolu muinasaja lõpul. Territooriumi jaotus väiksemateks üksusteks. Väikseimad halduüksused olid külad, mis eksisteerisid juba rauaajal. Selles suurem üksus oli kihelkond. Arvatakse, et kihelkonnad moodustati kas kokkuleppeliselt või oli pantvangide
on eeskujuks bütsants. varasemad on omapärasemad kui nppd laähtutakse lääneeuroopas bütsantsis. Sama head taset küll mingad ei saavuta aga nende munkade puhul võin nähe suuremat tundepaisutust. enamasti on maalid rahulikud ja pühak ja valitseja võib olla mõjuka pilguga. Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust. 9. sajandi tene pool on täidetud sõdadsest ja uueks nuhtluseks on skandinaavia viikingide rüüsteretheked. lagunevad karl suure ja tema poegade riigid. tekib palju väikesed riike. 10. sajandil algab uus allakäik. üüakse normannid läne euroopast välja, peamiseks relvaks pole mõõk vaid rist. Skandinaaviasse saadetakse sadu misjoneid, kes üritavad veenda skandinaavlasi ristiusku, 10. sajandil lõpuks võetakse ristiusk vastu. Suurimad rüüsteretked kuninga poolt katkevad. Kindlasti on olnud skandinaavia kuningatele eskuuks vene valitsejad.
annaabi.ee 
