• Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. Areng
Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. 4.4. Areng
lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi . Hallhüljes on kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid: Viigerhüljest võib leida maakera põhjapoolkera kõikides meredes ja üsna arvukalt. Kaudsed hinnangud lubavad oletada umbes kahte ja poolt miljonit isendit. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Viigrid on maailma väikseimad hülged, kehakaalult inimesega võrreldavad. Teiste hülgeliikide täiskasvanud isendid kaaluvad mitusada kilo kuni mitu tonni. Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Ka pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Varasemas ajaloos, kui viigreid elas maailmas
annaabi.ee 
