Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16
aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed, mis lasti rahana käibele paar nädalat enne Eesti Vabariigi lühiajalisi viieprotsendilisi võlakohustusi. Eesti mark – esimene eesti raha. Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus sai võimalikuks pärast Saksamaa alistumist Esimese maailmasõja võitjariikidele 11. novembril 1918. Samal päeval tuli taas kokku Eesti Ajutine Valitsus, kes muude eluliselt tähtsate küsimuste kõrval pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30
1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. 24. veebruar 1919 - Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja. Panga põhikapitaliks eraldati riigikassast 10 miljonit marka.