Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena. · Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala. · Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis Excel. Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest · Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades. Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum
1. Külastavad teie riiki 2. Elavad teiega samas riigis 3. On teie riigi kodanikud 4. Töötavad teiega samas firmas 5. On teie naabrid 6. Osalevad teiega samas huvialaringis 7. Abielluvad teie perekonnaliikmega LIKERTI PEEGELSKAALA • Lihtsaim ja levinuim • Viiepalliline Likert • Neljapalliline Likert • Kolmepalliline Likert • Peegelskaala tugevad ja nõrgad kohad LIKERDI SKAALA NÄIDE Kas Teile meeldib kirikus käia? 1. Väga meeldib 2. Meeldib 3. Raske öelda 4. Ei meeldi 5. Üldse ei meeldi CHARLES OSGOODI SEMANTILINE DIFERENTSIAAL (1957) • Idee: kirjeldada multidimensionaalset maailmanägemist
maakondade ja suuremate linnade omavalitsuste poolt haridusnõukogu ettepanekul. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolisüsteemi reformimine. 1934. Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. Kooliuuendusliikumine. Põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele