Kuna inglise keel on muutunud nii mugavaks ning enamik inimesi siiski kõneleb seda, siis on tore teada vahelduseks ka mingisugust muud keelt. See sama eesti keel võiks olla just nende keelte seas. Keele õppimisel ei omandata vaid keele grammatikat ega üle üldist suhtluskeelt, vaid saab aimu ka kultuuris ja rahvusest. Kuid miks peaks võõramaalane siiski eesti keelt õppima? Enamasti sõltub see kõik õppijast endast, kuna selleks pole ühtki õiget vastust. Enamasti viidetakse keele õppimisel, selle maa eelistele ja rahvale ning veel mõnele muule asjaolule. Kindlasti üks tähtis aspekt on see, kui head tingimused ja võimalused on Eestis ja eesti keelega tegelemiseks. Näiteks millised on need võimalus Saksamaal elaval isikul Eestis. Viimastel aastatel on üsna sageli tekkinud mulje, et piisab vaid inglise keele oskusest. Aga kas see tõesti on nii? Tänapäeval on muidugi inglise keel muutunud mugavaks, kuna seda kasutatakse igalpool
“ Märt Raud kirjutab: „Eesti rahval ei olnud tüdrukute ja poste ühesmagamine ja liiderlik elu mitte üks ja seesamma. Ei käinud ühesmagamine kõlbulise elu nõuete vastu ega olnud häbiasi. Ehalkäimine oli pea igas eestimaa nurgas ühesugune. Preester K.Usstav kirjeldab seda järgmiselt: „Poiste ööhulkumist tuleb praegu niisamma ette nagu vanasti. Õhtul koguvad külapoisid kõik ühte talusse kokku. Sealt minnakse lauluga kuhugi talusse, kust tüdrukuid leiab. Seal viidetakse üheskoos natuke aega. Üks ehk kaks poissi jäävad esimesse talusse. Teised lauluga edasi teise talusse. On aeg koju minna, koguvad kõik poisid jälle kokku ja lähevad lauluga minema. Väga harva tuleb ette, et poiss üksinda tüdruku juurde läheb ja seda vaid siis kui ta tüdrukut oma kindlaks pruudiks peab.“ J.Liiv kirjutab: „Ehal käies mindi sinna, kus tüdrukud magasid, aeti juttu, tehti nalja. Mindi edasi, mõned jäid maha tüdrukute juurde
algul.Alistavaks sidendiks võivad olla sidesõnad:et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehkki,nagu,justkui,siis kui,sellepärast et jt.,ning küsisõnad,asesõnad ja nende käände vormid.Tähelepanu tuleb pöörata küsisõnade mis?kes?/milline? Õigele kasutamisele.(nt.Selgusid asjaolud,mida tuleb kindlasti arvestada.Talle tehti ettepanek,mida ta ei saanud täita.)*Asesõnu milline ja missugune sobib sidendina kasutada vaid siis,kui viidetakse aja omadusele aga mitte asjale endale.(nt.Maja on sellist värvi,missugust sa ei oskaks ettegi kujutada.)*Sidendid kes ja mis viitavad olendile või esemele,milline ja missugune eseme või olendi omadustele.Hea ei ole ka kasutada sidendite kes ja mis mitmuse vorme.(nt.Mehed kellele ta lootis)*Tavaliselt paigutuvad küsisõnaga algavad osalaused otse oma põhisõna järel,põhisõnaga liiga lahku viidud kõrvallause on viga.(nt.Sellele poisile,kes seal laulab,meeldib rokk
hügieenifaktorid) olemasolu ei ole otseseks motiveerijaks, kuid nende puudumine tekitab rahulolematust. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab vähendada rahulolematust. 5. Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis? Grupile on omane nn grupimõtlemine (Janis): Kindlusetunde illusioon grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus Ratsionaliseerimine liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike Üksmeele illusioon lahend tundub olevat vastuvõetav kõigile, kuid tegelikkuses see nii ei ole Meelsuse valvur grupis domineerib sotsiaalne identiteet 6
annaabi.ee 
