Eesmärgiks Rootsi viimine sõtta Venemaaga. Propagandaks kasutati ära Rootsi kulleri tapmist Sileesias vene sõjaväelaste poolt tagasiteel Türgist 1739. a. Loodeti Vene printsessi Jelizaveta toetust, kes ei saanud vastu ootusi troonile. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Riiginõukogu kinnitas 1741. a. juulis sõja. Rootsi armee oli halvas olukorras, kuid laevastik Vene laevastikust parem. Armeejuhid olid halvad strateegid. Viiburit ja Karjalat rünnati liiga hilja, et need vallutada. Jelizaveta teostas Venemaal riigipöörde ja rootslased sõlmisid temaga relvarahu ilma alasid saamata. Räägitakse läbi uue monarhi võimuletuleku üle Frederik I asemel. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Relvarahu ei kasutatud ära armee tugevdamiseks. Armeed laastasid haigused. 1742. a. august Helsingis allkirjastatakse kapitulatsiooniakt. Venelased vallutavad kogu Soome.
· Katõni sündmused NL poolt hukati poola sõjavange (kõrgemad sõjaväelased) => Lääne riikide ükskõiksus; Katõni süü aeti sakslaste peale, tulemusena tapeti 85 saksa sõjaväelast · Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud. · NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939) Soome Talvesõda: · Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini · Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.
Kohtukorraldus muutus kolmeastmeliseks. Samuti tuli uus haldusjaotus: töötatati välja uued piirkonnad, lähtudes reaalsest maksupiirkonnast *1440. aastal sai Soome unioonilt garantiikirja ehk õigused. Unioon suurendas Soome tähtsust Rootsis ja Soome eneseteadvust.Ida-küsimus ei olnud unioonile oluline ning seetõttu Soome idapoolne turvalisus kannatas. Soome haldamisel tõusis Viiburi osatähtsus, kuid 1410 rüüstasid venelased Viiburit ja põletasid selle maha. Ime olla aga Viburi päästnud, ning venelased taganesid( mina ei usu niiväga imesse, kui sellesse, et selle aasta talv oli olnud äärmiselt karm ning venelastel oli raske + sõjavarud olid lõppemas, mille tulemusel taganeti). Aga kus olid suured liitlased? Rootslaste abi näiteks hilines liidu sisetülide tõttu. 15. 16. saj. Gustav Vaasa valitsemisaeg. Tsentraliseeritud riigi sünd. Täyssinä rahu. Lühidalt: Vaasa oli ühtse tsentraliseeritud võimu looja
annaabi.ee 
