Leilisaunast eristab suitsusauna vaid vahe kütmisel. Kütmine võtab aega 5-6 tundi, pärast seda tühjendatakse ahi sütest ja vistatakse peale esimene leil. See on selleks, et ving välja läheks. Pärast seda peab saun seisma veel tunni. Suitsusaunas on olemas nii külm kui ka soe vesi ning leili- ja pesuruum on alati koos. Kui saun on õigesti köetud, ei hakka saunalise silmad vingust kipitama. Kuna õhk pole kuiv, leil on pehme ja ei kõrveta, on saunalise vastupidavus väga suur. Vihtlemiseks kasutatakse kadaka-, nõgese- või kasevihtu. Orienteeriv kuumus on 50-70 kraadi juures. Suitsusaun võtab üsna palju aega. Tahmaste seinte tõttu ei ole imekspandav, kui saunaline väljub sealt mustemana, kui ta sinna läks. Infrapunasaun Infrapunasaun on 21. sajandi saun. Infrapunasaun ehk IP-saun on vähe aega nõudev saunaliik, mis sobib suurepäraselt tänapäeva kiire elutempoga. Saunale on iseloomulik väga madal
hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal
Droog Käbi, marjataoline arotmaatne vili, mida rahvasuus kutsutakse kadakamarjaks. Soomused on muutunud lihakaks katteks. Raviomadused on sinakasmustadel marikäbidel. Toime antiseptiline e desinfitseeriv, uriinieritust soodustav, gaaside teket vähendav, seedetegevust korrastav. Kasutamine peenestatud viljadest valmistatud vesitõmmist või alkoholitõmmist või õli. Reuma või podagra leevendamiseks, söögiisu tõstmiseks. Õli tarvitatakse välispidiselt. Kadakavihta kasutatakse vihtlemiseks liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Vilju saab tarvitada ka maitseainena. * Mänd Droog okkad ja kasvud. Toime põletikuvastane, rögalahtistav, perifeerset verevarustust parandav. Palju C-vitamiini. Seespidiselt ärritav. Kasutamisvõimalused Vesitõmmisena köha või bronhiidi korral, auruna inhaleerimiseks köha korral, kange alkoholiga valmistatud tõmmist vanniveele lisamiseks unehäirete ning liigese, lihase- ja närvivalude korral
annaabi.ee 
