Seetõttu on külalistele visatud tuhka järele või riputatud seda nende jälgedesse. Härgi ei tohtinud ikkesse ega hobuseid rakkesse panna tekib kõõm ja naha kestendus. Samal põhjusel ei tohi lambaid niita. Vanades 19. sajandi kommetes oli oluline koht tuha sõelumisel ja pesu pesemisel tuhka saab palju, pesu aga on aasta jooksul erakordselt valge ja puhas, seda on kerge pesta. Mõnel pool, eeskätt rannikualal, on käidud saunas "liha maha vihtlemas" oli ju algamas suur paast. Saaremaal viidi teistele uste taha kärbseid või jahvatati putukaid, mis olid rohkem madisepäeva kombed. Toidud Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane. Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit
said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise järele pesijaks, kus ta nende puhtuse oma lihahimule ohverdas. Üks nendest, kelle kätte järg tuli ja kes härra kurja nõu ette aimas, võttis omale terava noa ligi, millega ta härrale, kui see ta pääle tungis, nii sügavalt kehasse torkas, et see saadud haavadesse suri”, aga ka “Suvel ja talvel käivad nad häbita üheskoos saunas vihtlemas ja jões suplemas – ja ei mõtlegi teineteisele oma alastust varjata. Neil ei tule mõtetki, et siin midagi viisakuse vastast on… Kiimalus on eestlaste keskel valitsev ebavoorus. Nad orjavad teda väga ja vast enam tooremal kujul kui ükski teine Euroopa rahvas…. Ja siis ime on, et sarnased asjad tihti ette tulevad, kui tüdrukud, poisid ilma vahita ühes toas, heinaküünis, tihti nendesamade õlgede peal nagu paradiisis lamavad…”
Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 Värvuste järjekorda skaalal (alates pikemalinelisemast) aitab meeles pidada järgmine ,,lause": Peetri onu käib reedeti harilikult saunas vihtlemas (NB! Võrdle sõnade esitähti värvusskaala esimeste tähtede järjekorraga!) 17.Põhivärvused on1 .punane (R) 2.roheline (R) 3. sinine (B) ja nende õiges vahekorras segamisel saame kõik värvused. Kõiki värvusi on võimalik saada, kui liita erinevas vahekorras kahte või kolme põhivärvust. Neid värvusi kasutatakse ka televiisori või arvuti ekraanil pildi tekitamiseks. 18.Milles väljendub valguse dualism? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises
(Tõuseb aujärjelt, kuninga eeskujul tõusevad ka teised ja kummarduvad. Kuningas lahkub narri saatel. Kirvemehed kaovad. Kõik hakkavad lahkuma.) Noorteener on jälginud kogu showd läbi lukuaugu. Narr ilmub tagasi ning mehed jäävad omavahel lobisema. Narr oli käinud kaardimoora juures ning saanud ennustuse, et kuningas saab oma probleemist lahti kas vaid ss kui ta raudnõgestega kolmel neljapäeva õhtul kuuvalgel end vihtlemas käib või ss kui ta endale meheküpse naise leiab, kes mehest ei tea. Noorteener teatab suure rõõmuga, et ta teab ühte sellist naist. Narr teeb noormehega diili, et see üritus jääb nende vahele, ta saab kuningalt pitseri ning mehed ja toob ise isiklikult selle naise kuningale ning vastutasuks annab narr oma koha noorteenerile. Tuleb toatüdruk. (Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.) Noorteener palub tüdrukult suudlust
Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et