kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast
d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5.nõrgestavad peremeest, kontrollivad aju otsima uut ohvrit ja siis võivad tappa. 6. nudipaleussil on ligikaudu 1000 lüli, sigimiselundid on need. Kui munad valmivad siis murdub see küljest väljuvad koos inimese väljaheidetega, peavad sattuma veise soolde,süüakse rohuga koos ära, sooles väljub munast vastne, tungib veresoonde, lihastesse edasi areneb põiekujuliseks, ja siis satub inimese sooolde kui seda liha
Neid ained tuleb lisada ettevaatlikult, et mitte põhjustada järske pH kõikumisi, mis võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid).Orgaanilisi jäätmeid, mis sisaldavad liiga palju ammoniaaki, muutuvad kasutuskõlblikuks kui neid eelnevalt kas komposteerida või pesta ammoniaak välja). Kaasnevad organismid Lisaks vihmaussidele kui peamistele elusolendite vermikompostimisel võtavad sellest osa ka nende kaaslejad. Kaaslejad organismid on need, kedavermikompostimiseks otseselt ei kasutata,
Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega (saviosakestega) rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem
Toitainete (eriti lämmastiku) vaegus või liigne kogus mullas nõrgestab taimi. Ohtra lämmastikväetise kasutamisel kasvavad pehmete ja lopsakate lehtedega taimed, mis on lehetäidele eriti meelepärased. 6. Kasulik on orgaaniliste multsidega multsimine. Mults kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud)
kes võidavad materiaalse elu kammitsad · Eesmärgiks materialismist pääsemine- see määrib hinge · taimetoitlus · Taassünd · Karma · Moksa · Õige usk · Õige teadmine · Õige käitumine Ahimsa · Vägivallatus ümbritsevad olendid võivad olla hiljuti surnud sugulased, vägivallatus viidud äärmusesse- pimedal ajal ei tohi teha tuld- putukad lendavad kohale, saavad hukka. Põllumehe amet halb- teed vihmaussidele haiget ja putukatele · Tõe armastus · 0,4 % india elanikest 2 suuremat haru · Digambara sadhu ainult mehed , pühamehed käivad ringi alasti ja nad on karvatud( karvad tuleb endast välja tõmmata) · Svetambara sadhu/sadhvi- mehed ja naised , valgesse riietunud , liiguvad ianult jalgsi, näo ees mask ,et putukaid sisse ei higaks, peavad olema koguaeg liikvel, ühes kohas olla võivad natuke Sikhism
Agrotehniline Agroteehnilised võtted, mis soodustavad ja toetavad jõuline taimede kasv ja areng – optimaalne varajane külv,õige sügavus,väetise kasutamine. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine ja sügiskünd, mis häirib mardikate normaalset talvitumist. Kasulik on orgaaniliste multšidega multšimine. Multš kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multši kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multšikihi taimejuurteni tungida. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Liimpüünised. Maakirpude hävitamiseks mõeldud liimpüünise. Püüniskultuuride kasutamine. Maakirpude meelitamiseks võib kasvatada valget sinepit. Selleks pannakse ettekasvatatud taim liimiga kaetud pudelpüünisesse kasvama, jättes maapinna ja pudeli
annaabi.ee 
