rääkimiseks. Mille üle lastega arutleda: Arutada saab tervislike eluviiside ja toitude üle. Missuguseid tervislikke toite lapsed teavad, mida söövad. Miks on vajalik tervislik toitumine. Mida teha ja mida süüa, et hambad terved oleksid. Arutada saab paljude tervist puudutavate asjade üle. Vikerkaar Tere,tere, vikerkaar, üle mere sillakaar! Ütle, kas on tõsi see, et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust, kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis. Allikas : Heljo Mänd „Pillerpall“ Valiku põhjendus: Luuletus selgitab ühe põneva nähtuse tekkimist lihtsalt ja lastepäraselt. Mille üle lastega arutleda: Kas lapsed on näinud vikerkaart? Mis ilmaolud peavad selleks olema? Kuidas tekib vikerkaar? Mis värvid on vikerkaares? Siili laul Igaüks ajab oma asju – mina ajan siili asju. Vahel ajan lihtsaid asju, enamasti tähtsaid asju.
Sademeid ega optilisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Alumised pilved, mille alus on madalam kui 2km. Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Pilvemassi paksus võib olla kuni 10km.
Kuni õhuosakeses on niiskus küllastumata onadiabaatilise soojenemise/jahtumise kiirus jääv. _a= 9.8°C/1 km kuivadiabaatiline gradient 7.Sademed. Veeauru tihenemine veepiiskadeks ja sademete kujunemine toimub väga erinevates oludes. Jäävihm koosneb väikestest läbipaistvast kõvast jääst terakestest, mis kõvale pinnasele langemisel hüplevad. Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle
ja küpsenud vilju ka aiad said täis. Talv raputas kõikjale kohevat lund, jäi puhkama maa, nägi ilusat lund. MUST PILV Kerkis pilv ja kärkis kõu, hämaraks läks meie õu. Reinuvader, saba vehi, mustad pilved valgeks pühi. TUUL Tuul lendas tulise tuhinaga, saba jäi kinni aia taha. Sabata tuul on väsinud tuul, kükitab, vaeseke, õunapuul. VIKERKAAR Tere,tere vikerkaar, üle mere sillerkaar! Ütle, kas on tõsi see, et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust. Kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis? SADU LAULAB Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa, Sulle kaela hüva kaupa. Vahel valan oavarrest, Läbi laiast linnuparvest. Vahel krahman piksemaalt, Kaasa jupi vikerkaart. Siis, kui enda uduks teen, Kerkib seene järel seen. Kui sind ründab jääkild tahe, Hoia kraed, sest olen rahe. VIHMA KODU Kalle Muuli Kus elab vihm?Kus on ta kodu? Kus puhkab ta, kui pole sadu? Ja kuhu poeb ta vihmavarju,
annaabi.ee 
