travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma -ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsale loodusvöötmes http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Sri Lanka maastik Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos
Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab pool kogu maailma taimeliikidest. Taimed võivad üheaegselt õitseda ja vilju kanda. http://1024x.net/wallpapers/85p/Tropical_Palm_Tree_On_Beach.jpg Loomastik nagu ka taimestik -vihmametsale kohaselt liigirikas. Seal leidub mitmeid haruldasi liike,keda mujal ei kohta. http://farm4.staticflickr.com/3614/3484621070_b00294f9de.jpg http://www.malaysiasite.nl/images/indochinesetiger1.jpg Inimesed töötavad pealmiselt linnades. Seal kus võimalik, tegeletakse ka põllumajandusega, mis on siiski algeline. Nt. on Cameroni mägismaal teeistandus. http://media-cdn.tripadvisor
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige
Kongo DV asub Kongo jõe, mis on maailma suuruselt teine jõgi vooluhulgalt, lõunakaldal ning sellest tingitult on üle 60% Kongo alast kaetud Kongo vihmametsaga, mis on tuntud kui ühe bioloogiliselt mitmekesisema alana – sealt võib leida üle 600 puuliigi ja üle 10 000 taimeliigi ning ka palju haruldasi ja ohustatud liike (näiteks bonobo, valge ninasarvik, okapi, mägigorilla, Aafrika metselevant). Amazonase järel on Kongo vihmamets maailmas suuruselt teine ning tänu vihmametsale loetakse Kongot Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks. Koos lisajõgede domineerib Kongo jõgi tervel riigi alal ning on üheks suureks teguriks sealse kliima ja maakuju tekkel koos Albertine mägedega, kust jõgi alguse saab. Sellega kaasnevalt on Kongo idapoolne põhjanurk üpriski mägine erinevalt ülejäänud Kongost, mis on üldiselt tasane ja madal maa, ning sealne piirkond on ka vulkaaniliselt aktiivne – viimane purse leidis aset 17. jaanuaril 2002. aastal
Taimelehtede alumisel küljel on mikroskoopilised hingamisavad - nende kaudu saavad taimed fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi. Samal ajal väljub hingamisavade kaudu hapnik ja veeaur. Kõrgemate süsinikdioksiidi kontsentratsioonide saab fotosünteesiv organism kiiremini oma eluks tarviliku süsinikdioksiidi kätte ning seega väheneb hingamisavade avatud oleku aeg. Selle tulemusel väheneb veeauru eraldumine, mis hoogu kogudes võib Amazonase vihmametsale kõrbestumise suunas viimase tõuke anda. Selle probleemi lahendamiseks on vaja rahvusvahelist huvi Amazonase vihmametsa säilistamiseks ning taastamiseks - asi mida siiamaani mitte ükski rahvusvaheline lepe ega organisatsioon teha ei ole suutnud. Arvestades situatsiooni olulisust on ebatõenäoline, et Amazonase vihmamets suudetakse hävingust päästa. 12
7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes maailma suurim vihmamets, Amazonase madalikul maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast) maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest: Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale, võimalus sõita paadiga Amazonase jõel, püüda piraajasid, jalutada vihmametsas ja külastada indiaani hõime. Galapagose saared Ekuadoris. Unikaalse loodusega saarestik, kus võib näha paljude haruldaste loomaliikide esindajaid. Machu Picchu Peruus. Muistne inkade linn, mis on valitud ka uute maailmaimede hulka. Iguazu rahvuspark. Brasiilia ja Argentina piiril asuv ilus ja võimas joastik. Rio de Janeiro Brasiilias
annaabi.ee 
