Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal
-3 oC. Jäite paksus võib olla mitmeid sentimeetreid. Kaste Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Vihm Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa on vihm atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumine vee tilkadeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhuküllastumiseni, mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku.
abil. Kliimadiagrammil tuuakse ära koha nimi ja vahest ja koha kõrgus merepinnast ning aastane sademete hulk. Näitena võiks tuua siia Tallinna kliimadiagrammi. Diagrammilt saame teada aastase sademetehulga, antud juhul on see 653 mm aastas. Samas on joone abil näidatud kuude keskmised temperatuurid ja tulpade abil sademete hulgad kuude lõikes. 4. SADEMED Järgnevalt lühike ülevaade erinevatest sademete liikidest. 4.1. Vihm Vihmaks nimetatakse sademeid, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest. 4.2. Happesademed
sellises sõjas nagu on kõigi sõda kõigi vastu. Sest SÕDA ei koosne üksnes lahingust või võitlemisest, vaid pikast ajast, mille jooksul on piisavalt hästi teada tahe lahingus võidelda. Seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomuse juurde kuuluvaks samamoodi, nagu see kuulub ilmastiku loomuse juurde. Sest nagu halva ilma loomus ei seisne mitte ühes või kahes vihmavalingus, vaid mitu päeva kestvas kalduvuses vihmaks, nii ka sõja loomus ei seisne mitte tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas valmiduses selleks kogu selle aja jooksul, mil pole kinnitust vastupidisest. Kõik muu aeg on RAHU. Sellise sõja ebamugavused. Seega kõik, mis johtub meile sõja ajast, kus kõik on kõigi vaenlasteks, johtub meile ka ajast, mil inimesed elavad ilma, et neid kaitseks enamat, kui vaid nende oma tugevus ja leidlikkus. Sellises olukorras ei
annaabi.ee 
