naise poolehoiu endale rahaga, teine osa mehi oskab naisi sõnadega võluda, neid ka hinnates, mitte püüdes neid rahaga ära osta. Just mehed on need, kes teevad naiste heaks kõike, millele ka lavastaja on pealtnäha üsna palju rõhku pööranud. Edasi antakse sellist unikaalset naiselikku sümbolit, mis jääb kindlasti mõlkuma ka kõikide meesvaatajate mõtetesse. Bongiovanni enda sõnul aga on näidendi tegelik teema teatri ja näitlemise võim, mida laval sageli vihjetena edasi üritatakse anda. Katariina Unt edastab kujutlust ühest naiselikkuse sümbolist väga elavalt ja omapäraselt. Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik. Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa
Ilma filmitaustata oleks mul väga keeruline olnud üldse aru saada, milleks alguses tuuakse lavale haakristiga pall, mida ajab taga surmamaskiga koer. ,,Väikese Adolfi" sünnist lavalt käib läbi mähkmetes nukk Hitleri näoga poleks ka eriti välja teinud. Eeldatavasti pidi see sümboliseerima natsipartei sündi või võimuletulekut. Natsiõhupallid ja lapsed oli juba silmatorkavam sümbol palle oli palju. Juuditemaatikat käsitleti ka õrnade vihjetena: härra Schulzi juurviljakärud lükatakse ümber, kihlus katkestatakse, tekib Taaveti tähega käeside ja laval jagunevad mingil hetkel tegelased kahte leeri. Tõlgendus nõuab ajaloo põhifaktide head tundmist, muidu jääb lihtsalt kogu see liin tähele panemata. Filmis on ajalooline kontekst paremini mõistetav, aga eks filmi võimalused ole ka teised kui teatrietendusel. Film erineb ka tegelaskujude poolest. Lavaversioonis on Sally pigem kehvapoolne laulja ning
Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis. Autoritaarne režiim mõjutas luuletajaid, kellest enamik olid uue riigikorra vastased. Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni. Tähtis koht värsiloomingu üldpildis kuulus eepilistele suurvormidele: 2 värssromaani (Kärner ja Visnapuu). Ulatuslikumaid poeeme avaldasid Alle, Sütiste, Visnapuu, Ridala. Ridala regivärsilisse poeemi „Toomas ja Mai“ oli põimitud eepilisi rahvalaule
annaabi.ee 
