Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Kat´ile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Talus oli uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Peagi oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik. Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest
Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Kui Paul ja teised jõudsid kohale siis nägid nad, et talumajas on uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Viimased neli kartulikotletti oli veel vaja küpsetada. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu, mis oli delikatess võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Kui nad tagasi kasarmusse jõudsid laenasid nad seda teistele istumiseks 10 minuti kaupa.
Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Kui Paul ja teised jõudsid kohale siis nägid nad, et talumajas on uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Viimased neli kartulikotletti oli veel vaja küpsetada. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu, mis oli delikatess võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Kui nad tagasi kasarmusse jõudsid laenasid nad seda teistele istumiseks 10 minuti kaupa.
Alinda oli üllatunud ja ei teadnud mida teha. Rasmus võttis hoogu ja venitas oma käe kaugele välja ja lõi siis suure hooga Alinda laevalt minema. Piraadid olid üllatunud oma kapteni koatusest. ´´Andke Tarmole laev.´´ kamandas Rasmus piraate. ´´Kohe, kohe.´´ ja piraadid ruttasid laeva otsima. Mereväelased See oli rõõmus hetk, kuid nii lihtsalt see ei lõppe. Paat hakkas jälle värisema ja kahurikuulid vihisesid läbi õhu. Mereväelased olid kohale saabunud. ´´See on ju hea. Miks sa nendega ei ühine?´´ ütles Rasmus. ´´Mina olen piraat, aeg joosta.´´ ja ta hüppas ühte paati. ´´Kuidas ma saan? Nad arreteeriks mind enne, kui ma ühineda saaksin.´´ kuid vahet pole mis ta ka öelnud oleks, sest juba tõmbas Rasmus ta endaga jälle kaasa ja nad põgenesid. lõpp ´´Me pääsesime kuidagi.´´ ütles Rasmus.´´See oli lõbus!´´
See on näidis idamaa arhitektuurist: selg nagu kuppel, jalad nagu keerdunud sambad!» Rahvas lagistas naeru, eriti lapsed ja noored tüdrukud. Lõpuks põrutas piinameister jalaga. Ratas hakkas keerlema. Quasimodo kõikus oma köitmetes. Ehmatus, 219 mis äkki ta inetusse näkku ilmus, kõvendas veelgi naerulaginat. Kui Quasimodo mügerik selg rattal tiiru tehes meister Pierrat' ette jõudis, tõstis see käe ning peened piud vihisesid nastikukimbuna teravalt läbi õhu ja langesid vihaselt õnnetu selja pihta. Quasimodo võpatas, otsekui äkki virgudes. Nüüd hakkas ta mõistma. Ta viskles oma köitmeis; tugev jahmatuse- ja valukramp virildas ta nägu, aga ühtki ohet ei tulnud ta suust. Ainult pea ajas ta selga, pööras seda paremale ja vasakule, nagu härg, kui kiil teda kintsu pealt hammustab. Esimesele hoobile järgnes teine hoop, siis kolmas, neljas ja nii lõpmatult edasi. Ei seisatanud ratas ega lakanud hoopide sadu
Häbematu halb õnn! Püüdsin seda küll tagasi hoida, kuid asjata -- see pidi tulema ja tüli! Olin kõige ees, püstol laskevalmis, ja kui need lurjused mu aevastuse peale kähinal teerajalt jooksu pistsid, hüüdsin: «Tuld, poisid!» ja tulistasin kähina suunas. Sama tegid poisid. Kuid nad lidusid juba, need kaabakad, ja meie neile järele läbi metsa. Arvan, me ei tabanud neid üldse. Nad lasksid kumbki ühe paugu, enne kui plehku pistsid, kuid nende kuulid vihisesid mööda ja ei teinud meile mingit häda. Kui me nende jooksmist enam ei kuulnud, jätsime tagaajamise järele, läksime alla linna ja ajasime kons-taabjid üles. Need kogusid salga mehi ja läksid jõekallast valvama. Niipea kui valgeks läheb, otsib seriff meestega metsad läbi. Minu poisid lähevad ka kaasa. Oleks hea, kui meil oleks neist lurjustest umbkaudne kirjeldus; sellest oleks palju abi. Aga ma arvan, poisu, sa ei näinud vist pimedas, mis nägu nad olid?»
annaabi.ee 
