tangupuder) HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab. venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku ning rinda määriti tärpentiniga kui jalg oli pahkluust nikastanud, hõõruti seda laval seebiga vihtlemisega raviti selja-, õlgade ning ristluude valusid MILEKS VEEL SAUNA KASUTATI? viheldi tütarlast, et soodustada meheleminekut sünnituskohaks harjaste võtmiseks väikestel lastel liha suitsutamiseks MIDA SAUNAS TEHA EI TOHTINUD? üksteisele üle ukse kätt anda üksteisest halba kõnelda, siis ei saa ihu puhtaks nägu kõvasti pühkida, muidu kaob näo puna saunaleili, vihta ega vett kellelegi keelata ei tohtinud süüa enne sauna tülitseda, kõvasti naerda ega lärmata naised ei tohi sauna põrandaid pühkida
Eesti rahvameditsiinis tarvitati pungade või noorte lehtede piiritustõmmist jooksvarohuna pealemäärimiseks ja kopsurohuna sissevõtmiseks. Põiehaiguse korral joodi pungateed, sammaspoole peale pandi tohtu, kasvajate raviks kasutati kasekäsna. Tuulepesaga (parasiitseente või kahjurite poolt põhjustatud ebanormaalse kasvu tulemusena tekkinud oksapõimikut) tarvitati ,,tuulehaiguste" -tuulerõugete, lööbe jm. raviks. Saunas viheldi peamiselt kasevihaga, kasemahla joomisest saadi abi podagra ja hingamisteede põletike vastu. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks
kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür. Elu rehielamus oli tsükliline. Sügisel pärast viljalõikust viidi kogu kraam rehepeksuajaks toast välja ja hakati vilja kuivatama. Pärast rehtesid puhastati tuba tahmast ja tolmust ning seati elamiseks korda. Talvel elas ja töötas kogu pere soojas rehetoas. Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal. Külmaga pidid ka loomad rehetuppa ära mahtuma, kukk ja kanad olid harilikult tubased (kanatool võrega eraldatud ruum). Ka vastsündinud põrsaid ja tallest ja vasikaid toodi tuppa. Isegi poegivaid lambaid ja lüpsmasaanud lehmi, rääkimata haigetest loomadest. Soojade ilmadega leidsid noored magamise õuehoonetes, tüdrukud aidas, poisid lakas, täiskasvanud kambris. Rehielamu kõrval on Eesti äärealadel tuntud ka ürgne suitsutuba
annaabi.ee 
