· semantiline mälu tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil · episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg -> Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta.
tunnen, et ei saada ülesannetega hakkama, siis olen harjunud ohjad enda kätte haarama ja inimesi juhtima. Minu arust on see loogiline. 5. Suhtlustasandid. (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid). a.) Lapse tasand- Kasutan igapäevaselt, sest tahan kõike teada, millest ka minu uudishimu, sõbralikkus, rõõm, lõbutsemine, ,,nunnutamine", nali, samas ka hirm ja endaga rahulolematus, igapäevasuhtlemisel annan endast edasi palju erinevaid emotsioone näiteks vihatunne, kui keegi kas ütleb midagi halvasti või solvab, mõnikord võib see olla ka lausa püsiv. b.) Täiskasvanu tasand- tunnen, et olen hakanud viimase aasta jooksul järjest rohkem täiskasvanu tasandile nii teadlikult ka teadmatult suundunud, sest olen otsustanud, et ka minust võiks saada asjalik inimene, hoolimata oma lapselikkusele ning sellele, et mulle meeldib olla see kes ma olen, tahan ma püüelda kõrgemale ja sinna saab vaid
tunnevad vaid mõnikord rahulolu ja pole koolist eriti vaimustatud. Pea neljandik väitis, et nad ei ole õppimises püüdlikud ja see on nende jaoks vahel rutiinne tegevus. Poisid on rahulolematumad, tüdrukud aga kogevad sagedamini õppimisest rõõmu (63%), rahulolu (50%) ja õnnestumise tunnet (75%). Teist faktorit (19%) iseloomustavad negatiivsed tundmused: masendus, ahistatus, ebaõnnestumise kartus, ka unetus, kõhuvalu ning vihatunne. Kolmandat faktorit (12,7%) võib üldistada psühhosomaatilisteks ilminguteks, mida iseloomustavad halb enesetunne, peavalu, unetus, rahutus. Siin oli oluline ka püüdlikkus. 14 Ükskõiksus-, vastikus-, väsimustunne, soov mitte kooli minna, kuid samas ka põnevus iseloomustavad neljandat faktorit seega ülekaalukalt vastumeelsust kooli suhtes. Viimase faktorina nimetatakse koolihirmuks (7,1%), s.o hirm, rahutus, pettumus.
annaabi.ee 
