Kuigi tema toitumise osas on vasturääkivaid spekulatsioone, on ka teada, et ta uskus tugevalt loomade õigustesse. *1939. aastal kandideeri Hitler Nobeli Rahupreemiale. Kuigi ta auhinda ei võitnud, oli ta siiski nomineeritud Rootsi parlamendi liikme poolt (E.G.C. Brandt). Nähtavasti oli see sel ajal toimuva poliitilise arutelu tõttu naljana mõeldud. *Adolf Hitleri elu püüti võtta 42 korral, kaasa arvatud ka tema enda katsed seda teha. Kui sa muutud vihatuimaks inimeseks lähiajaloos, kaasnevad sellega riskid. Kahjuks paljud neist, kes püüdsid Hitlerilt elu võtta, lõpetasid ise surnult, samal ajal kui Hitler elas edasi ning sooritas lõpuks sõja lõpus enesetapu. *Hitler kukkus 1905. aastal keskkoolist välja. Ta oli sel ajal 16-aastane ning hoolimata tema ema soovist midagi õppida ja töö leida, oli poisi unistus hoopis kunstnikuks saada. On ka teada, et ta pidi 6. klassi kordama ja teda ei võetud kaks korda paljukiidetud kunstikooli vastu
Saada rutiinist välja, mitte sarnaneda teistele, elada oma elu täiel rinnal, omamoodi hästi või halvasti, see on inimese enda valida. Nagu kuulus valgustaja Voltaire on öelnud ,,Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud." Seega on iga indiviidi enda teha see, kas laseb ennast muuta maailmal või muudab maailma rohkem enda moodi. Saksa füürer Hitler tahtis muuta maailma rahvust puhtamaks, selleks hävitas ta juudi rahvust, muutudes samas maailma vihatuimaks ja kardetuimaks meheks. Kuid ta ei hoolinud rahva arvamustest, vaid jäi iseenda põhimõtetele kindlaks. Tänapäeva noored arvavad, et nad teavad maailmas kõike, kuid tegelikult salgavad nad fakti, et nad ei tea midagi. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli
omamoodi, teistest erinev. Selleks tuleb anda lastele võimalus ennast ise teostada ning austada nende soove, unistusi. Tuleb lasta neil jääda iseendaks. Nagu kuulus valgustaja Voltaire on öelnud ,,Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud." Seega on iga indiviidi enda teha see, kas laseb ennast muuta maailmal või muudab maailma rohkem enda moodi. Saksa füürer Hitler tahtis muuta maailma rahvust puhtamaks, selleks hävitas ta juudi rahvust, muutudes samas maailma vihatuimaks ja kardetuimaks meheks. Kuid ta ei hoolinud rahva arvamustest, vaid jäi iseenda põhimõtetele kindlaks. Maailmas elab palju inimesi, kes soovivad olla omapärased ning silmapaistvad. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, kuid on paratamatult osake meist. Ühiskond mõjutab meie väärtushinnanguid ning käitumisviise, kuid ühe inimese mõju
üheaegselt pidid jätkama põlluharimist enese ja teiste äratoitmiseks ja omandama sõjalist väljaõpet. Selline mõte hakkas ellu rakenduma juba 1812. aasta sõja eel. Esimene katse tehti 1811. aastal, mil ühte jalaväepolku hakati asundama, kuid selle katkestas 1812. aastal vallandunud VenePrantsuse sõda. Uuesti tuldi selle idee juurde tagasi pärast suurt sõda ning reaalselt hakati sõjaväeasundusi rajama alates 1817. aastast. Need asundused muutusid üheks vihatuimaks asutusteks üle kogu riigi. Pärast Aleksander I surma jäid nad püsima ja püsisid 1856. aastani. Alles Aleksander II võimuletulekuga likvideeriti sõjaväeasundused. Üleminek kaasaegsele kompletkeerimisviisile sai toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. Pärast seda hakkasid tõsised ettevalmistused komplekteerimisviisi muutmiseks. Hakati läbi viima ka väiksemaid reforme, mis
annaabi.ee 
