lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi välja – tagus kinni – maksis, tasus kätel kandma – hellitama kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale – ainult parimad saavad tippu kõri pihku võtma – piinama kõrvu lahti hoidma – kõrvu teritama – kuulama kõrvu pea alla panema – teise ilma minema – surema küüned enda poole kõveras – ahne inimene
pahesid, vähendab eluiga ja kahjustab tervist. Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii ja kui ta nüüd järjest vihastub, siis tema närviosakestele on omasem iga kord jälle vihastuda, kui ta aga nüüd pidevalt naeraks ja oleks positiivselt meelestatud, siis närvirakud peaksid jälle ümber ehitama ennast ja tulevad esile jälle rohkem positiivsed emotsioonid. Ehk me oleme üsna piiratud oma emotsioonidest. Kui on harjumuslik vihastuda iga tühise asja peale, siis nii see ka jääb. Ja närvikesed meie ajus juba annavad
oskusi. Moraalse arutluse treeningu eesmärk on tõsta osalejate teadlikkust teiste seisukohast ja õpetada noorukeid maailma vaatama rohkem õiglaselt ja erapooletult. Agressiivse käitumise vähendamiseks on viha kontrollimise programmides sellised harjutused nagu oskuste omandamine, mis kontrollib psühholoogilist reaktsiooni viha ajal (näiteks sügav sissehingamine ja lihaste lõõgastus); oskused, mis kontrollivad kognitiivset reaktsiooni vihastumise korral (näiteks, kuidas mõelda rahustavaid mõtteid ja kasutada sisekõnet) ja käitumiseoskusi (näiteks minema kõndimine või asjade lahti rääkimine eakaaslaste ja täiskasvanuga). Selle kursuse lõpuks peaks osalenutel vähenema agressiivne käitumine ja suurenema prosotsiaalne käitumine. Põhikooli õpilastele tehtud uuringus selgus, et noorukite, kelle agressiivne käitumine vähenes, prosotsiaalne käitumine õpetajate suhtes suurenes. (Kellner jt, 2008) 2.3
Naised kasutavad agressiivsust tugevate tunnete väljendamiseks. Sageli on naise agressiivsuse sihiks panna teised mõistma tema olukorda, mistõttu näib see pahatihti kasutu hüsteeriana, mis ei vii kuhugi. Ka kakluses kasutavad naised teatavasti reeglitevastaseid võtteid - hammustamist, kiljumist, nutmist ja esemete purustamist. Kui naine endast välja läheb, soovitatakse tal rahuneda ja tabletti võtta. Vahe ilmnes selleski, et mees oli tihti uhke oma vihastumise üle ning võis sellest hiljem rääkida kui tähtsast sündmusest, millega kaasnes ka nimetamisväärselt publiku kohalolek. Naise jaoks oli tegu siiski peamiselt häbiväärse juhtumiga. Naised eelistavadki selliseid asju ajada nelja silma all. Naise jaoks tähendab agressioon mingis mõttes ebaõnnestumist, kontrollist loobumist kaose kasuks. Kõik nendest uurimustest tulenevad järeldused ei kehti muidugi igal pool ja alati. Näit
annaabi.ee 
