esindajatega uimastitest rääkimisel ei ole lihtsalt mingit mõtet. Mõned vanemad väldivad igasuguseid jutte narkootikumidest või siis räägivad oma lastele üksnes sokeerivaid lugusid. Siiski tõuseb rahulikust vestlusest tulu mõlemale poolele. Oluline on ära kuulata ka noorte arvamus ja seisukohad, ükskõik kui naiivsed või rumalad need esmapilgul ei tundu. Kui soovite, et noorte käitumises midagi muutuks, tuleb kõigepealt mõelda iseenda käitumisele. Kui te vestluse käigus vihastate või kaotate enesevalitsuse, jääb soovitud eesmärk tõenäoliselt saavutamata. Oluline on enne jutuajamist selgelt läbi mõelda, milles on probleem, kelle probleem see on ja missugust käitumise muutust te eeldate. Jutuajamine on lihtsam kui: * annate mõista, et muretsete eelkõige laste tervise, turvalisuse ja heaolu pärast; * kuulate hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite tarvitamine olla probleem
olnud kontrollitav, tunneme endale kaasa. Veelgi keerukamaks muudab olukorra tõsiasi, et teatud emotsioonid viha ja süütunne toovad koos sellega kaasa ka juhtunu moraalse hinnangu. Vaatleme vihastumist. Kujutlege, et seisate piletisabas, et osta paar piletid populaarse artisti kontserdile. Sel ajal, kui teie järjekord jõudis piletikassani, lõppesid piletid just otsa. Mees, kes seisis teie ees järjekorras, ostis ära viimase paari pileteid. Kas te vihastate selle mehe peale? Te võite vihastuda oma ebaõnne peale ja neendma halba saatust, kuid selle mehe vasu viha ei tunne. Te teate, et see mees seisis piletisabas enne teid ja tal oli täielik õigus need piletid ära osta. Teisiti näeb välja olukord, kus keegi trügib teist ettepoole. Sel juhul saate te ägedalt vihaseks, seat tõlgendate niisugust käitumist moraalse terrori aktina (Averill, 1978;Sabini ja Silver, 1982).
objektiivne maailm eksisteerib meist sõltumata. Reaktsioon lähtub enamasti meie "MINAST". Kui Teile öeldakse vihasel toonil, et Te ei saa millegagi hakkama, siis võib selle peale reageerida negatiivselt: Te solvute, Teie enesehinnang langeb. Teile muutub antipaatseks sõnumi ütleja. Teie enesehinnang langeb, te aktsepteerite sõnumit, muutute avatuks kõige negatiivse suhtes. Muutute alandlikuks sõnumi ütleja suhtes. Te vihastate ja otsite negatiivseid omadussõnu sõnumi ütleja kohta, et suunata agressioon talle tagasi. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja ignoreerite teda. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja püüate teda rahustada või suunata ümber teisele teemale näiteks huumoriga, uue objekti esiletoomisega, rahustavate sõnade ja kehakeelega. või positiivselt: 32
annaabi.ee 
