toodeti aastast 1964 aastani 1973 Esimene "Mustang" oli madal kaheistmeline rodster. Mootoriks oli V4, mis pakkus 90 hobujõudu. Hiljem tuli kasutusele V8. Lõpuks otsustati milline saab olema Ford Mustang 1964½. kõvakatus-kupee, kabriolett, fastback mitmekülgsus: vastavalt vajadustele võis osta kas stiilse ökonoomse poeskäimiseauto, ülimalt äkilise ja kiire drag-racer'i või hoopis luksusvariandi. 1969. aastal muudeti, tehti pikema, laiema, madalama ja vihasema välimusega. püsis uue põlvkonnani Teine põlvkond 1974- 1978 kütusesäästlik Lee Iacoccal oli autole hellitusnimi- "The little jewel" mootor V8 kadus, kasutati V6'te Müüginumbrid hakkasid kahanema, võeti taas kasutusele V8 Kolmas põlvkond 1979- 1993 selge kerejoon, allapainutatud ninaosa, mõttetutest vidinatest loobumine. 1983. aastal tehti facelift 1984. aastal möödus ka 20 aastat esimese Mustangi loomisest, selle puhul loodi GT-
luksusvariandi. Mudeligammast ei puudunud ka GT mudel Esimesel neljal aastal suuri muudatusi sisse ei viidud. 1965 ja '66. aastal muutusid vaid pisidetailid. 1967. aasta mudelil venitati radiaatorivõre veidi rohkem välja ja töödeldi küljepaneele, mis said endale senisest suuremad õhukogujad. Ford oli sunnitud midagi uut välja mõtlema - selleks oli Mustang 1969 1969. aasta Mustang tõi kaasa palju uuendusi. Ta oli pikem, laiem, madalam ja vihasema välimusega. Uuel Mustagil puudus õhukolmnurgaga küljeklaas, lisandusid aga kahekordsed esilaternad ja paremini viimistletud armatuurlaud. 1970. aasta mudelite puhul piirduti facelift'iga ja kabriolettide tootmine vähenes. Samuti kahanesid müüginumbrid Uueks mudeliks oli Semon E. "Bunkie" Knudseni Ford Mustang 1971. Paljude arvates jäid tõelised Mustangid siiski esimesse põlvkonda ja väärilisi järglasi neile ei tekkinud. Kasutatud materjal http://www.tqhq.ee/dir.php?id=92
See on üks esimesi asju mida teine osapool tähele paneb kui suhtlemine on näost näkku.Kuna inimesed on võimelised väljendama enda emotsioone just kõige paremini näo kaudu on see kõige parem viis teisel osapoolele informatsiooni koguda ,et saada positiivseid tulemusi peab olema näoilme vastavusest ülejäänud suhtlemisega. Näiteks naeratusega antakse teada ,et teema on 9 huvitav ja soovitakse edasi suhelda aga neutraalse ja vihasema näoilmega saab teine osapool aru ,et ei soovita suhelda. (E-õpe 2014) Distantsioon ehk ruumisuhe näitab teisele inimesele peamiselt seda ära kui mugavalt teie ennast tunnete nende lähedal. Lähedaste inimestega keda teate juba kauem on see vahemaa väiksem aga äri kontekstis ja ametlikul suhtlemiselt peab vahemaa suurem olema ,et mõlemad osapooled tunneksid ennast mugavalt.Samuti tuleb seal välja kultuurikontekst põhjamaine inimene vajab rohkem ruumi aga lõunamaalasel on distant
annaabi.ee 
