ehteid ja igasugust meiki ja muud ma osta ei jõuaks ning see muudaks mind sõprade seas aksepteerimatuks. Stressi tekitavad konfliktsed peresuhted. Lugu, kus teismeline protestib ja mässab vanemate vastu, et viimased ei luba tal tegutseda oma tahtmise järgi ja ise otsustada, mis talle parem on ning alustada nö iseseisva eluga, on igivana. Siiski see probleem ei kao kuskile. Võiks ju arvata, et sellised konfliktid tekitavad teismelises vaid hetkelise vihahoo, kuid see viha ja vanemate inimeste mittemõistmine areneb edasi pingeteks, millega noor ei oska toime tulla ja see omakorda viib edasi stresssini. Pingeid kutsuvad peres esile ka vanematevahelised tülid. Stressirohke on kindlasti sellise lapse elu, kelle vanemad on lahutanud või kelle vanemad joovad ja mingit ühtsustunnet peres ei ole. Ma tean mõlemat tüüpi peresid. Esimese puhul on veel suhteliselt noore lapse jaoks koormav kahe kodu vahel tiirlemine
soov juhtida asju nii nagu tema seda tahtis. Näiteks ei tohtinud keegi pidudel näha välja ilusam, kui oli seda tema. Piiluaugud · Peatükk räägib edasi Katariina ja Peetri elust ning nendevahelistest suhetest Jelizavetaga. · Kord oli Peeter puurinud Jelizaveta söögituppa oleva ukse sisse piiluaugud, kust oma kaaskonnaga jälgis sealpool toimuvat. Kui Jelizaveta sellest teada sai, pahandas ning sõimas ta Peetrit suure vihahoo saatel. · Peatüki teine pool räägib, kuidas Tsernõsovite kolmik sai Katariina ja Peetriga liiga lähedasteks ning ka nemad kadusid ükspäev salapäraselt. Valvekoer · Katariinale ja Peetrile määrati järelvaatajaks ja niiöelda valvekoeraks Maria Semjonovna Tsoglokova. Tema sai selleks inimeseks, kes pidi Jelizavetale kandma ette kõik vähegi tavatud sündmused. Nii jäi see järgmiseks seitsmeks aastaks.
ihned. Nad käisid igal pühapäeval kirikus, olles end korralikult ,,üles löönud". Nii Endel kui ka tema õde Asta surid maovähki. (Ibid, lk 8) 1.3. Lapsepõlv Urmas Sisask sündis 1960. aastal 9. septembril kell 8.00 Raplamaal. Tema alakõhu vasakul küljel oli suur sünnimärk nagu tema isalgi, kes oli sellise (kuid mõõtmetelt suurema) saanud, kui talle kord suure vihahoo tõttu mädanenud kartuliga vastu kõhtu visati. Isa soov panna lapsele nimeks Anton ei täitunud, sest emale ei olnud see nimi meeltmööda ning peale selle olevat ka juba tema vanaisa selle nimega. (Kahro 2000, lk 4; EAAB 2007) Poja sündides polnud noorel perel oma elamispinda ning kuna ruumi oli vähe, otsustasid vanemad elada lahus. Isa läks Tallinnasse ning ema ja poeg leidsid koha ema lesest tädi juures Raplamaal. (Kahro 2000, lk 4-5)
annaabi.ee 
