teisel rahvusvahelisel noorte võistlusel. Pärast edukat ravi ja puhkust oli Bondarenko valmis naasma treeningutele. Plaan oli saada vormi 2009nda aasta talvehooajaks. Ta tundis end palju paremini ja tugevana, kui oli ta seda olnud enne suma. Paraku novembri lõpus nikastas ta oma pahkluus ning pidi jala kipsi panema. Ta ei tahtnud liikumiseks karke kasutada ning liikus edasi hüpates ühel jalal (mis kusjuures oli hüppamisel tema toetusjalg). Bondarenko suhtus vigastusse positiivselt ning oligi rõõmus, et sai oma tõukejalga treenida, toetudes pidevalt vaid sellele. Tundes end niiviisi kindlana, pandi uueks eesmärgiks hüpata 2.27 meetrit. Kuid lubades Ukrainale, et esindab riiki Euroopa Meistrivõistlustel Torinos tegi ta oma kõige suurema vea. Torinos suutis Bondarenko kvalifikatsioonidel ilusti 2.27 ehk eesmärgi välja hüpata, kuid finaalvõistlustel suutis ta hüpata vaid 2.20, sest tundis tugevat valu oma jalas. Ta võitles pool
uurimismeetodina kvalitatiivse teadmise edastamiseks intervjuud. Uurimuse teoreetiline pool tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia
Külmatoimel ahenevad veresooned ja valuaisting väheneb. Ravida 1-2 päeva. Mõõdukas külm ja pikem toimeaeg on efektiivsem kui lühiajaline haigekoha mõjustamine. Külmaravi võimalused: 1. Jäämassaaž. 2. Külmavann. 3. Külmaaerosoolid. 4. Külmakotid jääkuubikutega. 5. külma – kuumakotid. 6. Muud vahendid: lumi, jää talvel, kraanivesi, jahe pind jne. 7. Spetsiaalsed liigesepandaažid kuhu kummivooliku abil voolab vesi koos jäätükikestega. Väljaravimata vigastusse tuleb suhtuda kui ägedasse traumasse, peale treeningut või võistlust hõõruda jäätükiga, asetada peale külmkott jne. Teipimise põhialused. Teipimine on meetod, mis lubab sportlasel treenima asuda enne kui vigastus on paranenud või on oht uuele vigastusele. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistel suundades on liikumine vaba. Teipimise eesmärgid. 1. Vältida sellist liigutuste ulatust, mis põhjustab mingi koestruktuuri ülevenitust traumat. 2
annaabi.ee 
