mingisugust raskust, muidu võib see vigastus veel suuremaks paisuda. Tagasilubamine korvpalli on lubatud siis kui väsimusmurd on täielikult paranenud ja mängija on valuvaba. KOKKUVÕTE Sporditraumasid esineb igal spordialal palju ning mitmesuguseid. Enda eriala korvpalli näitel tõin ma välja 5 levinumat ning esmaabi nende korral. Et neid vältida, tuleb neid piirkondi, samuti kogu oma keha pidevalt ning targalt treenida. Tugevdada lihaseid ning teha harjutusi, mis üht või teist vigastusohtlikku piirkonda tugevdavad või stabiliseerivad. Samuti tuleks vältida ka suurt koormuse tõusu treeningutel ning vältida ületreeningut. Esmaabist antud vigastuste korral peaksid tegelikult teadlikud olema nii mängija kui ka treener, aga ikkagi on treener see, kes esmalt esmaabi osutab. Kui mängija on ka teadlik siis tema assisteerib. Raskemate vigastuste korral on tihtipeale vajalik ka professionaalne abi, ehk suunata mängija
Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud tegevusest on väga järsk ja plahvatuslik, sageli põrutava iseloomuga, mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kuid sellise iseloomuga jõud asetavad kasvavatele luudele ja liigestele mitu korda suurema koormuse ja pinge, kui jõutreeningus kasutatavad raskused. Ajavahemikul 1977-1988 kannatas 90 ühe USA keskkooli jalgpalluritest selgroovigastuste käes, neist viiekümnel oli koguni ajukahjustus. Kui paljud jõutreeninguga tegelevad inimesed või noorsportlased kannatavad ajukahjustuste all? Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju inimese liigestele.
näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening. Reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga järsk ja plahvatuslik (sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes. On tegelikult halenaljakas kuulata, kuidas vanemad ei näe mingit ohtu, kui tema võsuke mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende laps puudutas jõusaalis raskust. Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju noore inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed,
annaabi.ee 
