praegu. (Donaldson & Crowley 1978) Aga ainult filosoofiline mõistete nagu “teadus” ja “teadmised” uurimine annab õendusteadusele vajaliku tausta arendada ja analüüsida oma teadmiste baasi ja arendada õendusteadust. Teiste teaduste kasutamine annab võimaluse liita “teaduslikkuse” mõiste õendusteadusele. Siin aga tuleb silmas pidada, et kogu teadmisest ei ole õendusele kui professioonile kasu. Tükikeste kasutamine ilma põhjaliku süvenemiseta võib viia tõsiste vigadeni. Sellesse peab täie teadlikkusega suhtuma. Selleks, et hallata oma praktika jaoks parimat, tuleb õendusel kasutada kogu saadaolevat informatsiooni. Kui õdedel on põhiline ja vajalik informatsioon või teadmised olemas, ei ole teistel teadusaladel adekvaatset informatsiooni või praktilisi teadmisi, millest õdedel võiks kasu olla oma teadusalal. Niisiis on selge, et õed kasutavad teiste teadusalade teadmisi, aga teevad seda, lähtudes
vastavalt üksikutele võtmetunnustele ja, kui mõni neist vallandajatunnustest on olemas, ilma mõtlemata reageerima. Psühholoogid on viimasel ajal avastanud hulga mõtlemise otseteid, mida me kõik oma igapäevaste otsuste tegemisel kasutame. Neid nimetatakse otsustuslikes heuristikuteks ja need otseteed toimivad paljuski samamoodi nagu reegel " kallis=hea", võimaldades lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõtelda ja siis nendega nõustuda, ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdistaatusest.
eelasrakul. I telofaasis moodustuvad tuumakatted ning järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioos I jooksul moodustub ühest diploidsest 2n4c rakust kaks haploidset 1n2c tütarrakku. Ekvatsioonijagunemine (meioos II) on analoogne mitoosiga, erinevuseks on see, et jagunevad 2 haploidset rakku. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku (sugurakku ehk gameeti või spoori ehk eost) valemiga 1n1c. Vead meioosi I profaasis viivad enamasti vigadeni meioosi I metafaasis ja II metafaasis, tagajärjeks aneuploidsete sugurakkude teke. 64. Kaksikud Kaksikute tekkimise sagedus on ca 1 laps 50st. Ühemunakaksikute (monosügootide) sagedus on väiksem, kui kahemunakaksikute (disügootide), umbes 1:300. Monosügootidel toimub varajane (1-2 nädalat peale viljastumist) viljastatud rakujagunemine kaheks embrüoks, nende genoom on identne. Kui sügoot jaguneb embrüoks hiljem kui kaks nädalat peale viljastumist, võivad tekkida Siiami kaksikud.
annaabi.ee 
