7. Väljakutse Need inimesed janunevad probleemide lahendamise ja väljakutsete järele. Nad on väga kon- kurentsijanused ning vaatavad iga raskust, kui võimalust ennast proovile panna ja näha, milli- seid tulemusi nad saavutavad. Neil peab olema pidevalt muutusi, et olla motiveeritud. Nad tõenäoliselt vahetavad üpris palju töökohti ning muudavad oma karjääri. Väljakutse ankruga töötajad vajavad keskkonda, kus nad saavad konkureerida ning kus tunnustatakse nende indi- viduaalset pingutust. Näiteks müügivaldkond sobib neile inimestele väga hästi. 8. Elustiil See inimene võtab tööd, kui ühte osa oma elust. Võimalus tasakaalustada tööd, peret ja vaba aega on neile äärmiselt oluline ning nad valivad töö või tegevusala, mis võimaldab seda tasa- kaalu saavutada. Nad ütlevad „ei“ pakkumistele, mis viivad mõne valdkonna nende elus ta- haplaanile. Nad valivad töötamiseks organisatsioonid, kus on kerge ja vaba atmosfäär. Nad
Kreeklastel olid protseduurid. Kas nad tegid ka oma ajaloo uurimisel maksimumi? Keskajal ilmselt korrektset meetodit ei olnud. Imed olid läbisegi tõestisündinuga5 . 17.–18.»sajangil tehti algust allikate autoriseeritud ümberjutustamisega. Collingwood nimetas seda kääride-liimi meetodiks. Tõlgendamine oli mee- levaldne. Murrang toimus 19. saj keskkohas, sest selleks hetkeks olid välja kujunenud peamised allika-kriitilised ideed. Ajaloolased õppisid looma indi- viduaalset vaatluspilti. Järgmine tekkinud küsimus oli — mida nii saadud faktidega edasi teha? Kujundlik jutustus, teadmine ja kunst, väärtustav interpretatsioon — olid mõned võimalused. Väärtustest teada saamiseks puudub praegugi meetod6 . Kuivõrd emotsioonid on meil kõigil, on ka väärtused, aga need on isiklikud. Teadmistega on nii, et alates 19.»sajandi keskpaigast tänapäevani on aja- loouurimised suuremate teadmiste saamise põhjuseks.7 1
faktikesksele mõtlemisele; piisav memoriseerimine ja teatavate algo- ritmide omandamine on hea baashariduse eelduseks, kuid neid ei tohiks absolutiseerida; oluline on leida loogilis-ratsionaalse ja avastus- liku mõtlemise mõistlik tasakaal; • loova sisuga ülesandeid on raske objektiivselt hinnata; • kreatiivsed ülesanded nõuavad märksa enam diferentseeritud ja indi- viduaalset lähenemist (seda takistavad koolikorraldusega seonduvad 38 Andekus ja loovus raskused, samuti puuduvad õpetajatel nii ajalised ressursid kui ka õppematerjalid, vt Saul jt 2007); • originaalse mõtlemisega isikud pole alati just kõige eeskujulikumad õpilased, kõik armastavad küll loovust, kuid mitte alati loovaid ini-
annaabi.ee 
