toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud. Leeni jooksis koju ja lõikas kodus suure, paksu viilu leiba ning määris paksult võid peale. Ta hiilis majast välaj ja läks üle nurmade jälle Vidriku juurde ning andis talle võileiva
eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega. Leeni hakkas üleüldise maailmamure pärast nutma. Leeni kõnis mööda küngaste rajakesi ja tundis ülevoolavat rõõmu. Tat undis end osana sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas
olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. Leeni pani oma väriseva käe Vidriku kuue ümber, toetas pea pehmelt ta õlale. Leeni süda tagus ise värisedes ootusest, et nüüd tuleb midagi imeväärset nagu muinasjutus. Kuid Vidrik ei märganud midagi. Kui viimane suutäis söödud oli, pistis ta uue ussi konksu otsa ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega, tähelepanemata hakkasid pisarad ta sõrmede vahelt voolama. ,,Vidrik... sa ei...
toomingate all, kuulis ta äkki inimeste naeru ja rohu kahinat jalge all. Need olid Marie ja Kusta, kes miilustasid vanal mesipuul. Leena seda ei sallinud ning äkitselt oli ta justkui solvunud, pettunud Maries ja Kustas, et nood nii häbiväärselt seal tegutsesid. Leena lihtsalt lahkus seal ning jalutas rutates mööda muinasjutulisi metsaradu. Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari:
on korduvalt vangis istunud. · ,,Oliüks ärihaide hambus" (1999) jutustab Käo üsna iseäralikust olendist, kes näeb läbi seinade, põrandateja isegi lagede ning kes elab kuu tagaküljel, iseasi on see, kui palju ta oma kodus viibib. Ta käib nimelt meteoriidide ja teiste taevakehadega kogu aeg igal pool ringi lendamas, et jälle seigelda. Ükspäev satub ta Signooria planeedile, kus ta satub narkoärimehe Une-Mati kätte vangi, vabaneb sealt tänu rott Vidriku abile, langeb uuuesti lõksu ja vabaneb uuesti. · ,,Kusagil mujal" (2000) käsikiri võitis 1999. aastal ,,Miku-Manni oma raamatu" konkursi. · ,,Printsuss" (2000), teos räägib pangahöövlist, kelle on naine ja laps. Ka pere oli pangahöövlid, kuis siis muidu. Laps veel panku ei hööveldanud, tema röökis muudkui nutta. Eriti öösiti.............. · ,,Maailma loomine ja teisi lugusi" (2001) annab lastele võimaluse sukelduda muistendite maailma.
kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Vidrik oli see, kes pani Leeni südame kiiremas rütmis tuksuma. Ei ta soovinud muud kui Vidriku armastus, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Vidriule oli isegi kalapüük tähtsam kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli õngekork vee peal, miski muu ei lugenud tol hetkel. Nõndaks mõistis Leeni, et Vidrikult armastust oodata oli narr ning lootusetu. Tahtis ju Leenigi oma vanema õe, Marie, moodi olla, soovis ju temagi armastust ja hoolitsust mida Kusta oli nõnda õhinal Mariele pakkunud
annaabi.ee 
