hallikal põhjal. Lumeleopardidele on nende naha pärast varasematel aegadel laialdaselt jahti peetud. Kogu maailma loomaaiad osalevad selle leopardi koordineeritud kasvatamise/aretamise programmis. Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et ükski irbis kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. ELUKOHT JA TOITUMUS Lumeleopard on isepäine jahimees, kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel
ussidest ja sisalikudest. Korallmadudel on lühikesed mürgised hambad suu eesosas ning ülejäänud hambad ei ole mürgised. Korallmaod on punast värvi ning nendel on kollast ja musta värvi triibud. Lõgismaod Lõgismadude sugukonda kuulub umbes 90 liiki mürgiseid madusid. Nende pea külgedel on eriline lohk, mille põhjal nahk on niivõrd tundlik õhutemperatuuri muutuste suhtes, et madu tunneb väikeste imetajate loomade lähenemist. Põhiliselt öö- ja videvikuloomad. Nad levinud Aasias (välja arvatud selle põhjaosa) ja Ameerikas. Nad söövad pärast poegimist umbes 11% oma pesakonnast ära,süües nii mune kui ka surnuid poegi. Nad on kuni 2 meetri pikkused. Nad on oma nimetuse saanud saba lõpus paiknevale lõgistile. Oma lõgistit kasutab ta hirmutamiseks.Tal on pikad mürgised hambad. Mürk Mürgised maod hammustavad tavaliselt jalgadesse ja kätesse. Mõned maod sülitavad mürki.
3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1
Merisigade päriskodu on Lõuna-Ameerika mägistel aladel, kus nende eellased elasid nii rohumaadel kui ka üsna kõrgel Andide mäestikus ja merisead taluvad seetõttu ka üsna madalaid temperatuure. Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või ehmatuse peale instinktiivselt õhku ja teiseks põgenevad kõik karja liikmed kiskja rünnaku korral eri suundades, mis kiskja segadusse ajab ja paremal juhul kõik sead päästab, halvemal juhul langeb kiskja saagiks vaid üks. Kui kiskjat pole lähedal, hoiavad merisead instinktiivselt üksteise lähedale ja suhtlevad pidevalt erinevate häälitsuste abil.
Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad nad lume alla. Loomade jälgi on kõige lihtsam märgata kõval sulalumepinnal. Seal on jäljed selgepiirilisemad kui kohevas pakaselumes, kus jäljeservad kipuvad varisema või vajuvad hoopiski sügavasse auku. Minu poolt kokku pandud hariva matka eesmärgiks on tutvustada matkajatele eeskätt loomadejälgi ja liikumist metsaradadel
annaabi.ee 
