Järelmaksuga makstes ei kuulu õppija poolt koolile makstud summad tagastamisele. Õppija poolt vahelejäetud tunnid ei kuulu kooli poolt kompenseerimisele, lisatunde ei ole võimalik saada, olenemata puudumise põhjusest. Tunni ärajäämise korral kooli administratsioonist olenevatel põhjustel pikendatakse kursust vahelejäänud akadeemiliste tundide arvu võrra. IX. Tööprotsess Tundides kasutatakse trüki-, audio- ja videomaterjale ning aktiivse suulise suhtluse meetodeid. Õppeprogramm koostatakse enne kursuse algust ning antakse tutvumiseks igale huvitatud isikule. Õppematerjalid on programmis ära toodud ning ostetakse õppijate poolt enne kursuse algust. Mõned materjalid, kaasa arvatud kodused tööd, saadetakse registreeritud õppijate e-posti aadressile. Tunni alguses toimub kohalolijate äramärkimine. Tund toimub vastavalt õppejõu poolt koostatud õppeplaanile.
põhineb paindlikel õppeprogrammidel, mis võimaldavad teadmisi omandada iseseisvalt ning valida õppijal tempot. Kõrge õpimotivatsiooni korral on hea teadmiste omandamise ja säilitamise meetod. Algul saavad õppijad ülesanded ja küsimused ning püstitatakse probleemid, mille nad lahendama peavad. Pärast antakse tagasisidet ülesannete lahendamise kohta ja teavitatakse õigetest lahendustest. Interaktiivne õpe ehk e-õpe, mille raames rakendatakse ka audio- ja videomaterjale ning telekonverentsi, eeldab sobivate teemade valikut. Parim meetod on e-õppe kombineerimine klassikaliste õppevormidega. Õppeaja valik on paindlik. Audio- ja videomaterjalide kasutamine kasutatakse ka e-õppe raames. Konverentsid (ingl. k. conferences, videoconferences, telephone conferences) TLS §15 osaleb TA nõutud koolitustel, §28 TA tagab vajaliku koolituse, kompenseerib selle ja tagab keskm töötasu
4. Projekti rakendamine Projektitöö käigus toimub pidev informatsiooni hankimine, töötlemine ja süvendamine, juhendaja konsultatsioonid, kogutakse tulemusi, raporteeritakse. 5. Projektitöö lõpetatakse eesmärkide teostumise hindamisega, protsessi erinevate perioodide analüüsimisega ja tulemuste tunnustamisega. 24. Interaktiivõppe ehk e-õpe . E- õppe käigus kasutatakse audio- ja videomaterjale ning telekonverentsi. John M. Keller (2008: 175) ütleb, et üks ülim väljakutse on see, et on raske määratleda, mis on e-õpe ja piirata see süsteemina, millel on selgelt piiritletud omadused. E-õpe võimaldab õppida sobival ajal, kasutades nii oma aega paremini. Samuti võimaldab e-õpe paremini keskenduda õpitavale kui klassikalise koolituse puhul. Sellist koolitust võib nimetada ka kaugkoolituseks. See on aja ja
koduleheküljed, DVDd, CD-ROMid) viited vormistatakse samamoodi kui trükiste viited: autor ja ilmumisaasta. Juhul kui ei ole võimalik määrata elektroonilise materjali ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada. Segi ei tohi ajada tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate bibliokirjete vormistamist. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded ja bibliokirjete olulisemad näited on esitatud käesoleva juhendi järgnevates punktides, kuid vajadusel tuleks abimaterjalina kasutada
annaabi.ee 
