Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei peeta ning Johannes on veidi pettunud. Hiljem, kui Johannes vanemaks sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid. Kõik tema kirjutised olid Victoriale, kes oli talle muusaks ja inspiratsiooniks. Kord kohtus Johannes linnas Victoriaga, kus ta oma armastust avaldas. Victorial oli põues üks Johannese kirjutatud luuletus ning ta tunnistas, et armastab ka teda. Nad suudlesid, kuid hiljem rääkis Victoria, et tema isa ei lubaks neil kunagi koos olla ning et nad ei saa paariks. Johannes sõitis välismaale ning kirjutas seal mitu raamatut. Kodumaal ei teadnud keegi, kus ta on, ning Victoria mängis justkui teda ei huvita Johannese asukoht ja tulek, kuid tegelikult hoolis ta väga. Kui
olla, sest kõigil sõdijatel on pered, kodud ja elu ning kelleltki ei tohiks neid ära võtta. Inimloomuses on siiski ka olla igavesti ustav oma lähedastele ning vahel võivad need olla vaid paar kuud tuttavad sõdurid. Kõige sügavamat ja tugevamat omadus inimloomuses näitab siiski Knut Hamsuni teos "Victoria". See raamat räägib armastusest ja selle nautimise takistustest, mida loovad vaid inimesed ise. Teose peategelane, vaene talupojast Johannes, teeb kõik, et nende armastus Victoriaga saaks eksisteerida. Ta avab end naisele, läheb linna ja omandab hariduse, teenib raha kõik selleks, et kaotada klassivahe oma armastatuga ning saada õnnelikuks. Õnne ta tunda saab, kuid vaid viivu, sest Victora siiski ütleb talle, et nende kooselu pole võimalik. Tema pere on nimelt laostunud ning ta vanemad, eelkõige isa, nõuab, et tütar abielluks rikka Ottoga. Siin saab taaskord paralleele tõmmata Williamsi "Klaas loomaaia" ning Amandaga,
Mitu kuud enne oma surma oli ta ka juba raskelt haige.Arvatavasti suri Albert maovähki. 2.2 Alberti iseloom Albert oli tagasihoidlik ja soovis, et temast ei ehitataks kujusid. Kuigi on ehitatud temast sadu kujusid üle maailma. Näiteks Londoni Alberti memoriaal, Aafrika Alberti järv ja prints Albert Kanadas. Albert valdas halvasti inglise keelt, siis kui ta pidas inglise keelse kõne maailmanäituse avamisel, peeti seda suureks saavutuseks. Kõnet lihvis ta koos Victoriaga mitmeid kordi. 2.3 Alberti saavutused 1851 toimus Hyde Parkis esimene suur maailmanäitus, mille ettevalmistamisega tegeles Albert, mida külastas ühtekokku 6 miljonit vaatajat. Prints Albert laiendas kuningliku kunsti kollektsiooni. Ta aitas vältida sõda USA-ga. Ükski valitseja abikaasa pole töötanud rohkem, kui tema. Albert lõi vapruse eest antava Victoria ristiordeni, mida jagas kuninganna isiklikult. 3. Elu pärast Alberti surma 3.1 Victoria leinaaeg
(10%) ja hüpertensioon (5%). Üks põhjalikumaid haiguskoormuse uurimusi ja selle raames ka riskikoormuse hindamisi on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske mis on ka Eestis olulised, mistõttu on põhjust võrrelda Eesti ja Victoria riskikoormuse tulemusi. Eesti ja Victoria (Austraalia) tulemusi kõrvutades selgub, et Eestis põhjustavad mõned riskitegurid suurema osa rahvastiku eluaastate kogukaotusest võrreldes Victoriaga. Eriti suur on erinevus alkoholist tingitud kaotuses, mis Eesti rahvastikul põhjustab 7% ja Victorias 3% rahvastiku haiguskoormusest. Alkoholist tulenev väiksem tervisekaotus Victorias on tingitud alkoholi mõõdukamast tarbimisest. Kolmandiku võrra suuremat eluaastate kadu rahvastiku kogukoormusest põhjustab Eestis ka füüsiline inaktiivsus, mõnevõrra suurem on kaotus puu- ja juurviljade vähesest tarbimisest ning ülekaalu tõttu
annaabi.ee 
