seadused? Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostuvad, hangivad ja kasutavad informatsiooni? Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega
Ei kasutata sünteetilisi väetisi ja pestitsiide (herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide) ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise keskkonnasõbralikkusele. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Altieri, M. A. (1999). The ecological role of biodiversity in agroecosystems. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol. 74, No. 1–3, pp. 19–31. 2. Benton, T.G., Vickery, J.A., Wilson, J.D. 2003. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends in Ecology & Evolution 18:182-188 3. Brussaard, L., de Ruiter, P. C., Brown, G. G. (2007). Soil biodiversity for agricultural sustainability. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol 121, No. 3, pp. 233–244. 4. David W. Crowder Randa Jabbour. Biological Control. Relationships between biodiversity and biological control in agroecosystems: Current status and future
2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu ja tõukab infoteaduse arengut nii nagu ta tõukab paljusid teisi valdkondi ja kogu ühiskonda. 3) Infoteadus nagu paljud teised valdkonnad on aktiivne osaline infoühiskonna arengus. Infoteadusel on tugev sotsiaalne dimensioon. UURIMISVALDKONNAD Mitmed uurijad on püüdnud kaardistada infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi: Brian C. Vickery kohandas Belver Griffithi esitatud infoteaduse kaart ja esitas 4 infoteaduse põhivaldkonda: teaduslik kommunikatsioon, bibliomeetria, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel
Ha, J-U., Y.-M. Kim, and D. S. Lee. 2001. Multilayered International 32:209–215. antimicrobial polyethylene films applied to the pack- Kim, C. R., and D. L. Marshall. 2000. Quality evaluation aging of ground beef. Packaging Technology and of refrigerated chicken wings treated with organic Science 15:55–62. acids. Journal of Food Quality 23:327–335. 284 Chapter 14 Kim, C. R., J. O. Hearnsberger, A. P. Vickery, C. H. Marshall, D. L., and V. Jindal. 1997. Microbiological White, and D. L. Marshall. 1995a. Sodium acetate and quality of catfish frames treated with selected bifidobacteria increase shelf life of refrigerated catfish phosphates. Journal of Food Protection 60:1081– fillets. Journal of Food Science 60:25–27. 1083. Kim, C. R., J. O. Hearnsberger, A. P. Vickery, C. H. Marshall, D. L., and C. R. Kim. 1996. Microbiological
annaabi.ee 
