Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vibutades" - 5 õppematerjali

Juhan Smuul  Mälestusi isast
18
ppt

Juhan Smuul "Mälestusi isast"

et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk ­ lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik ­ linavästrik ­ lind · keris ­ sauna- või reheahju osa; piltlik: toit läks nagu kuumale kerisele, s.t sai ruttu otsa · kess ­ võrkkott; toidukott

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid
30
pptx

Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid

  Didgeridoo on üks vanemaid tedaolevaid puhkpille.  Pill on pikk, traditsiooniliselt eukalüptipuust, valmistatud toru, millel puuduvad sõrmedega mängitavad õhuaugud.  Traditsiooniliselt mängivad didgeridood ainult mehed Didgeridoo  Didgeridoo  The Bullroarer   Lihtne puidust liist mis on umbes 30-40 cm pikk ja 5-7 cm lai.  Ühte otsa on seotud lahariba või nöör.  Mängitakse liistu nöörist vibutades ja keerutades.  Kaunistatud tihti loomamustritega Bullroarer  Clapsticks - kõlapulgad   Kuulub löökpillide hulka.  Mängitakse kahte pulka üksteise vastu lüües  Traditsiooniliselt ovaalse kujuga aga võib leida ka teisi  Pärismaalased nimetavad neid Bimli-deks Clapsticks  Clapsticks  Ispiratsioon  Inspiratsioon   Inspireerivad mustrid ja sümbolid Austraalia

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
Kultuurilooline tõlge Portugal
8
doc

Kultuurilooline tõlge Portugal

Sündmuste järjekord ­ Ratsanike, toreerode ja forcadode, kes tervitavad publikut ja ametivõime, ringi sisenemine on tõeline tseremooniakoos spetsiaalse härjavõitleja muusikaga. Tourada algab sellega, kui esimene ratsanik (cavaleiro) suurepärase ehitud täku seljal ning kandes 18. sajandi stiilis riietust, mis koosneb kuldtikandiga siidist või sametist jakist, sulega kolmnurksest kübarast ja säravatest põlvsaabastest hõbedast kannustega. Teda saadavad touleirod kergetes riietes, vibutades oma roosasid ja kollaseid keepe. Cavaleiro provotseerib pulli ja läheb talle piisavalt lähedale, et asetada lehvikestega nooled või farad. See on võimas vaatepilt, kui hobune osavalt eemaldub, kui pull ründab. Pullid võivad tihti kaaluda umbes 500kg/1100lb ja ringis olles on nende sarved nahast rihmaga (embolada). Ratsanik vahetab hobuseid. Siis, kui touleirod ergutavad jalgsi pulle oma keepidega viibutades, pistab ratsanik 4,5 või 6 farpat eluka kaela, seega ajades looma vihale

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
13 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Mullas kõige rohkem perekonna Fridericia liike. Kalamaimude jaoks kasvatatud Enchytraeus albidus. Okasmetsas ja rabas (happelises keskkonnas) Cognettia sphagnetorum. Veekogude põhjas vahel Marionina riparia, Cognettia glandulosa, Mesenchytraeus armatus jt. mudatuplased (Tubificidae): ehitus: enamasti roosad (hemoglobiin veres). Tihti seljapoolel juusharjaseid; eluviis: Veekogude põhjasettes, Söövad setet, seedides baktereid. Hingavad kehapinna ja pärasoolega, vahel saba vees vibutades. Mõned taluvad hapnikupuudust ja reostust. Sigimine enamasti suguline. Näited: Eestis kümneid liike. Tüüpliik harilik mudatupp (Tubifex tubifex). Järvedes eriti: harilik pehmetupp (Potamothrix hammoniensis); jõgedes harilik järvetupp (Limnodrilus hoffmeisteri). klaasliimuklased (Naididae): ehitus: Harjased nagu mudatuplastel, kuid selgmised algavad tihti veidi tagapool kui II. Paratoomia. Suguavad ja vöö ettepoole nihkunud, enamasti VI. Eluviis: Veetaimedel ja sette pinnal

Kategooriata → Vee elustik
103 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

välja ja sõtkus oma jalge alla. Teised jäid imestuse ja kohmetuse pärast kangeks, kui seda Kalevipoja tegu nägid. Vana Vahuri jõud uinus pojapoja käsivartes ja ärkas alles nüüd ähvardavalt. Enne kui poolsurnud junkru seltsimehed kohmetusest jõudsid toibuda, kiskus Jaanus junkru mõõga välja, astus paar sammu tagasi ja hüüdis müriseva häälega: «Mis te tahate, inimesed, et te kui röövlid siia sisse tungite?» Vihast punase näoga, piitsa käes vibutades ratsutas Oodo otse Jaanuse ette, kes põrmugi ei taganenud, ja kärkis: «Sa julged veel haukuda, koer?» Teised kogunesid ka ligemale. «Tagasi! Tagasi!» hüüdis Jaanus ja laskis mõõgatera välkuda, nii et Oodo hobune kohkudes tagumistele jalgadele tõusis. «Mina olen vaba mees niisama kui teie ja mõistan teotust kätte tasuda. Ma tean, mispärast sa selle mõrtsukate salga siia oled vedanud, autu junkur. Sa tuled oma vihase pärisorja laimamise mõjul siia majasse rusikakohut mõistma

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun