lüüsub. · Valgulise kestaga arhed värvuvad gramnegatiivselt. · Arhede hulgas on ka kestata bakterid - perekond Thermoplasma, kellel on membraanis tugevduseks lipopolüsahhariidid ja glükosüülitud valgud. Viburid · on paljudel arhedel olemas, kuid nad on ilmselt bakterite viburitest palju erinevad. · Bakteritel kinnitub vibur rakule valgulistest ketastest koosneva basaalkehaga. Flagelliinidest koosnev viburiniit on basaalkehaga ühendatud liigendiga - konksuga · Viburid on arhedel peenmad, kui bakteritel. Viburil on konksutaoline struktuur olemas, kuid ketastest koosnevat basaalkeha ilmselt pole. Kui arvestada seda, et basaalkeha kettad seostuvad rakukesta eri kihtidega ja arhede rakukest on omapärane (valguline S-kiht või pseudopeptidoglükaan), siis peakski ta teistsugune olema. · Arhede flagelliinide geenid on sarnased hoopis bakterite tüüp IV piilide valkudega.
Cohn'i poolt o Koosneb valgust flagelliinist, mille monomeerid paiknevad viburiniidis spiraalselt ja keskel on kanal o Viburi peal võib olla ka kate e tupp, mis mood välismembraanist; sellised viburid on eriti tugevad o Funktsioon Põhiliselt liikumisorganell Võib ka osaldena peremeesorganismi koloniseerimisel o Viburite arv sõltub ka kultiveerimistingimustest (vedelsöötmes ja madalaltel temp on neid rohkem) o Ehitus: Valguline viburiniit on konksu abil ühendatud viburi mootori e basaalkehaga Viburi niit on jäik ja ta pöörleb tõugates rakku edasi Viburi kinnitab rakule basaalkeha, mis koosneb valgulistest ketastest (kettaid on 1 (G(+) bakteritel) või 2 paari (G(-)bakteritel) Sisemisi kettaid tähistatakse M (membraanne) ja S (submembraanne) ketas Kettad kinnituvad telgvardale G(-) bakteritel on lisaks veel välimised kettad P (periplasma) ja L (LPS) ketas
2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4) Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh, Halobacterium halobium, Spirillum
kimpudena. Nad võivad kinnituda kas raku poolusele, pooluse lähedale, raku küljele või ümbritseda kogu rakku. Viburi funktsioon Liikumisfunktsioon, aga viburid võivad osaleda ka patogeneesis- makroorganismi koloniseerimises. Viburitevastased antikehad inhibeerivad bakterite kasvu ja levikut inimorganismis. Viburi ehitus Valguline viburi niit on konksu abil ühendatud viburi mootori e. basaalkehaga. Basaalkeha koosneb ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburiniit on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi töö - Viburi paneb liikuma peamiselt prootongradient. Mõnedel bakteritel võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Ketta pöörlemapanek on seotud mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega. 48. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(-) basaalkeha koosneb 4st kettast.
eritussüsteemidele ehk "süstaldele", mille kaudu nad süstivad toksilisi toimeaineid eukarüootsesse rakku ilma sinna tungimata. See süstlasüsteem on nagu vibur, mis ei liigu. Tal puuduvad liikumiseks vajalikud valgud. Süstal on VÄGA efektiivne virulentsusfaktor. Viburi pöörlemiskiirus ja raku edasiliikumise kiirus. Viburite ketaste pöörlemiskiirus on suur. E. coli'l ja Salmonellal kuni 18 000 p/min. Kui aga viburiniit on kinnitunud kettale, on kiirus väiksem, ehk ca kuni 1000 p/min. Bakterid liiguvad edasi 1- 1000 µm/s. Keskmiselt liiguvad ühe polaarse viburiga rakud edasi kiirusega ca 100 µm/s, peritrihhid aga ca 20 m/s. Ilmselt on 1 mm/s liikumiskiiruse ülempiir ja viburiaparaat põhimõtteliselt enamat ei võimalda. Aeglasemalt kui 1 µm/s pole eriti otstarbekas liikuda, sest siis ei konkureerita ainete difundeerumise kiirusega keskkonnas.
annaabi.ee 
