Eriti ohtlik on see kalade kottides veo puhul. Pikal peatumisel koguneb kaladele mürgine raske süsihappegaas kotis vee kohale, moodustades seal hapniku vette lahustumist takistava kihi. Seetõttu tekib vees hapnikupuudus, ehkki pakendis on seda piisavalt. Väikesed kalad, eriti lõhelased, võivad lämbuda. Pikemal peatusel tuleb kotte aegajalt liigutada. Päikese käes ülekuumenemisel on hapniku puuduse tekkimise oht eriti suur. 2)Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug
samuti kalatöötlemisettevõtete heitvesi. Kalatäid võivad nakkust edasi kanda. Asutusmaterjaliks tuleb tuua smolte võimalikult vähestest majandistest ja mitte mingil juhul desinfitseerimata mereveega majanditest. Kõiki lõhesid, mis on kuni mitmesaja meetri kaugusel nakkuskolletest, tuleb pidada nakatunuteks ja nad tuleb välja püüda, kuni on diagnoositud ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada. ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja
juurde. *Ringvooluga basseinis paikneb kala ühtlasemalt *Kiirvoolukanalid (100 X 4 X 1 m) milles vee korduvkasutus Kiirvoolukanalid *Kiirvoolukanalid milles vee korduvkasutus *Taani tehnoloogia järgi sõnnikuärastuseks settekoonused ja vee ringvoolu tekitamiseks õhktõstuk (airlift). Sumbakasvatus merevesi/ magevesi *Sumbad *Püsiv veetemperatuur *Eesti rannikul sobivaid kohti vähe *Suvised ja sügisesed ohu *Kalu tuleb vaktsineerida (vibrioos, furunkuloos) Veevarustus Isevoolsed odav ja töökindel. Vesi voolab kanaleid, renne ja torustikke mööda, läbivool reguleeritav. Pumbatavad kulukam, rikete ning elektrikatkestuste oht. Retsirkulatsioonisüsteem *Suletud veekasutusüsteemideks on basseinid *Vesi pidevas ringluses *Biopuhasti (nitrifikatsioon) *Mehaanilised filtrid, setitid, vee desinfitseerimise seadmed (osonaator, UV lambid) Rajatiste ja sedmete hooldus