ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibrokiirenduse 4,02 m/s2
ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p0 = 2x 10-5 N/ m2 . Lv on vaadeldava (v) ja nulltaseme kiiruste (v0) suhe. Vibratsioontõve vältimine: keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust hoia ära "valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni puhul Ohule viitavad vereringehäired, näpud hakkavad tundma külma, muutuvad värvituks. hoia ära põrutusi, lööke Võnkumised, mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda kõrgem kui keskmine vibratsioonitase, suurendavad kogu vibratsioonistressi ja seda tuleb ära hoida. Vibratsiooni tuleb ära hoida tekkeallikas, levikul ja kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk, siis ka indiviidi tasemel. Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui liikumised edasi-tagasi. Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. takista vibratsiooni ülekandumist kui vajalik, mõõda viratsiooni mõju töötajale
ja nendega kontakteeruva vibratsiooniallika kuju.Sealjuures üks mõõtesuundadest on piki kätt (z-telg), teised mõõtesuunad (x ja y) on risti fikseeritud z-teljega. a= + + III OSA: TÖÖLISE VIBRATSIOONIGA KOKKUPUUTE ARVUTAMINE 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista Automehaanik kasutab ketaslihvijat kokku 5,5 tundi päevas. Töötava ketaslihvija vibratsioon on 3,5 m/s2. Leia päevase kokkupuute vibratsioonitase. Kasutades valemit 1 Täita hiljem, küsimuste osas on täpsustus punktis 3. 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus T A(8) a hv , (5)
Selline struktuur tagab ühelt poolt pinnase nõutava jäikuse ning teiselt poolt juurtele vajaliku vee liikumise ja õhuvahetuse. Tugipinnas paigaldatakse selliselt, et ta moodustaks tänavapuu juurestikule laiema kasvuala, mis ulatuks ka puud ümbritseva tänavasillutise alla ja võimaldaks puujuurtel nii laiuti kui sügavuti maasse tungida. Seega sobib tugipinnas tänavapuude istutamiseks kohtadesse, kus on arvestatav liikluskoormus või muu iseloomuga tallamiskoormus ning kõrge vibratsioonitase. Sellisteks kohtadeks on linnaväljakud, parklad, juurdepääsuteed, tänavate ja kõnniteede vahelised eraldusribad jm. Väga suure liikluskoormusega aladele (nt magistraaltänavate naabrusse) selliseid kasvupinnaseid siiski ei rajata. Tugipinnast ei vaja üldjuhul ka põõsad ning pargipuud. 7.3. Tugipinnase koostis Üht ja kindlat „retsepti“ tugipinnase jaoks ei ole olemas. Erinevates maades on katsetatud erineva