korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni taga tegutsenud Hele-Riin Uib. Algselt pidi lavale astuma ka kitarrist Meelis Vind, kes aga haigestus ning tema puudumisel jättis bänd esitamata ka mõned planeeritud laulud. Tanel Rubeni ja Victoria pundile on aasta 2010. teoorias juba kümnes tegutsemisaasta. Kuigi bänd asutati 2001. aastal ning seitse aastat tagasi ilmus neilt ka album ,,Different Dreams", pole nad viimased viis aastat midagi teinud ning Kuressaares toimunud kontsert oli üks osa nende come-back üritusest.
orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND MARIMBA Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. METALLOFON Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües. LASTE KSÜLOFONID Lastel on olemas ka ksülofonid ja nende peal mängitakse ka ksülofoni pulgakestega aga nad on väiksemad ja värvilised. Neil pole kaks rida ja nende
ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida
esineb ka duett Paalse-Veebel kahel klaveril koos trummide ja bassiga. Mida see kvartett mängis, pole mainitud. Kogu kavast on üsna suur osa lauljate kaastegevusel – 12 numbrist 7 puhul on mainitud lauljat solistina: kahel juhul Friedrich Kaasik, kes oli osalenud ka Veebeli eelmistel kontsertidel (viiuldajana), ja viiel juhul Inge Põder. Vokaali osatähtsuse tõus kavas ongi ilmselt seletatav I. Põdra esilekerkimisega. Esimest korda Eestis tutvustatakse sellel kontserdil kuulajaile vibrafoni, millel esineb Uno Elts soolopalaga “Tormented” ja ka eelviimase numbrina kavas olnud seksteti koosseisus. Peale V. Rusti “Colibri” on kõik palad P. Veebeli seades. Kavas on ka varasematel kont- sertidel esitatud palu, nagu “Dinah” ja “Alexander’s Ragtime Band”. Kas kasutusel olid vanad seaded või tegi Veebel neist uued, kaasaegsemad seaded, ei ole teada. Viimasele võimalusele
annaabi.ee 
