1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga · pizzicato - sõrmedega näppides · con sordino sordiiniga mängimine · col legno löögid keeltele poogna puuosaga · gettando l'arco löögid keeltele poogna jõhvidega · flazoletid mäng ülemhelidel · vibraato pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega · sul G (D, A, E, C) mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti
Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926
Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D- duur teise osa Adagio
selle pingest. (katse heliharkide tuiklemisega) · Miks telefonitraadid talvel undavad? Vihje: tuul paneb traadid võnkuma. · Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit? Vihje: heli valjust arvutatakse valemist N = 10 log I/I0, kus N on heli valjus, I uuritava heli intensiivsus ja I0 kuuldelävele vastav intensiivsus. · Kas heli kiirus oleneb sagedusest ehk kas esineb heli dispersiooni? Kuidas seda kontrollida? · Mis on tremolo , mis vibraato? Vihje: sagedusmodulatsioon ja amplituudmodulatsioon. · Kuidas tekib heli poogna abil? Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa. Keele elastsusjõud püüab keelt tagasi viia tasakaaluasendisse. Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas
annaabi.ee 
