Reisis õppimisaegu palju. 1841.a. lõpetas Berliini ülikooli. Turgenevil ei ole võimalik oma teadustööd Venemaal jätkata, kuid on alustanud oma kirjandustööd. 1847.a. ilmus jutustuste kogumik "Küti kirjad". Olgugi, et Turgenev on näinud pärisorjust lapsepõlvest peale on see temas ikkagi tülgastust tekitanud. Siis ilmub tal terve hulk romaane, näiteks "Aadlipesa", "Eelõhtul", "Isad ja Pojad", "Suits", "Uudismaa". Tutvus ühe prantsuse lauljatari Pauline Viardot, kellega ta lootusetult armus. Veetis enamuse elu lõpuaastatest Prantsusmaal, jälgis hoolega seda, mis toimub ta kodumaal. Käis läbi elu lõpul mitmete tuntud Prantsuse kirjanikega. Suri Prantsusmaal. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkabki pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse, need on minetanud igasuguse
Väiklane despotism. 1827 elab Moskvas. Saksa, prantsuse, inglise keel-> filosoofia. Läheb Berliini täiendavatele filosoofia õpingutele. 1841 lõpetab Berliini Ülikooli.Nägi tulevikku filosoofia õppejõuna. 1847 ilmub jutustuste kogum ,,Küti-kirjad". Raamiv tegelane kütt, jahimees. Kirjaldas mõisnikke ja pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena. Tihti kõrgete sõjaväelaste tütred polnud rahul sellega, et neist saaks vaid kenade ohvitserida kenad abikaasad.
Kogu filosoofia oli eredaks kontrastiks sellele, mis toimus Vm ajaloos. 1825. toimus dekabristide ülestõus. Tsaar Nikolai I ei tahtnud ülestõusu kordumist ning sellepärast oli kord väga range. Tugenev kiindus Schellingi filosoofiasse. 40ndate alguses otsustab ta, et temast saab ikkagi kirjanik. 1843. juhtub tema elus midagi väga erakorralist, mis määrab ära tema saatuse sel aastal tuleb Vm-le külalisetendustele kuulus hispaani päritolu pr lauljanna Polina Garcia Viardot. T kuuleb teda laulmas ooperilaval ja toimub saatuslik armumine. Viardot on aga juba abielus, peale kõige muu on ta tugeva iseloomuga naisterahavas. T otsustab, et ta peab elama seal, kus elab tema armastatu. Ta asub elama Pariisi lähistele ühte lossi, kus elab ka Viardot' perekond. Kogu oma elu mängib ta selles peres teist viiulit 1847. aastal toimub T debüüt ajakirjas Sovremennik. ,,Küti kirjad" lühijuttude kogumik, mis ilmus ka hiljem raamatuna 1852
annaabi.ee 
