2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes e
negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED: HPERGLKEEMIA: eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tuseb normist krgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad. Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat ktte ssivesikutest ja vtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad kahjulikud jkained e ketokehad. Tekib nn "happemrgistus".Veresuhkru krgenenud taset (hperglkeemiat) on organism vimeline taluma kauem, isegi pevi, ilma et ldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient juab tavaliselt ise arsti poole prduda. PHJUSED: 1.insuliiniannuse vhenemine vi puudumine 2. liigsmine (ssivesikud ja rasv) 3. ge haigus, operatsioonid, traumad 4. vhene fsiline koormus
Veri koosneb: Vere lesanne- hingamine, o2 trantsport organismi ja toob sealt ra co2. Trantsport- vere kaudu viiase laiali eluks vajalikud toiteained ja eemaldab jgid, viib neerudesse. Verel on aisetoime mis seisned hbimises- antikehade tootmises. Imuunsuse loomiseks. Punased verelbled-ertroksiidid- Meestel on suurem hulk veres kui naiste,punaste vereliblede hulk muutub spotrides, vere kaotuse korral, ja krgmestikus, hapnikurikas veri on helepunane. ANEENIA- punaste libede vhesus veres- tekib eluviisit, suure vere kaotuse puhul. HEMOGLOBIIN- on keeuline pnase vrvusega aine punastes libledes, see annab verele punase vrvuse, l-siduda endaga hapniku elemendid. VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised jvad terveks aga vivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on prilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla,
- trossil - kaablitunnelites - kaablikanalites - kaabliestakaadidel 4.9. Lattjuhtmed Lattjuhtmed vivad olla nii avatud kui ka kaitstud kestaga. Nende kuju sltub ristlikest. Kaitstud kestaga juhtmete kinnitusviisid: - lakke - jigalt riputatud - seinal konsoolil - prandal olevatel tugedel Komplektsed juhtmed on juhtmed, kus kik vajalikud tarvikud on seal sees. Komplektsete lattjuhtmete eelised: - kerge mberpaigutamine, vahetus - montaai vimalus peale ehitustde lppu - montaaitde vhesus - krge tkindlus 4.10. huliinid Peale juhtme margi ja ristlike ning liini elementide valikut omavad thtsust jrgmised andmed: 1. Liini vertikaalne gabariit - minimaalne lubatud juhtme kaugus maast vi ehituskonstruktsioonidest. 2. Liini horisontaalne gabariit - minimaalne lubatud horisontaalne rmise juhtme kaugus puudest vi ehituskonstruktsioonidest. 3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist.
annaabi.ee 
