Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt
koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest.
talle kooli. Kool oli tegelikult ilus, seal oli bassein uhke spordivljak jne. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli pilased. Tema toakaaslaseks sai Pierre. Pierre oli veidike tsedam ja oli kohe nha, et ta polnud sportlane nagu seda oli Erik ise. Pierre oli klassi parim ppija. Erikule tundus see kool liiga hea, et olla tsi, sest paistis testi, et see kool on parim. Kuid tegelikult ta eksis. Seal oli kik samamoodi vgivaldne nagu vanas kooliski. Tegelikult oli Erik endale lubanud, et uues koolis ei hakka ta enam peksmisega tegelema, ent ta ikkagi pidi. Sellest hoolimata sai Erik kooli ujumismeeskonda ja vis kskik mis ajal treenimas kia. Koolis olid vistlused ja Erik ji oma spordivimekusega silma vimlemispetajale Tosse Bergile. Erik oli vistluste tttu gmnasistidele ja nukatele jnud silma kui "uue ja ninakana". Sgilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja hepistelke.
signalisatsiooni lpuks korda ja kui tekkis kaos. Algselt merikarp kujutatakse kui vga elav ja vrvikas, kuid kui romaani edenedes oma vrvid hakkavad tuhmuma, samamoodi hiskond hakkab kaduma saarel. Jack Merridew Jack kehastab kige inimloomuse aspekti kui unrepressed vi un-karastatud hiskond. Nagu Ralph, Jack on loomulik liider. Erinevalt Ralph, Jack meeldib rohkem Primal soove laste ja tugineb oma staatust juhina choirboys et igustada oma asutusele. Kuigi tema kitumislaadi ei ole hiriv ega vgivaldne alguses raamat, ta ei, sel ajal, vljendada vaigistamatu soov hunt ja tappa siga ja veedab tunde ksindus liiklevad saarel. See esimest korda Jack on vimalus tappa siga, ta ei saa, "tttu koledus nuga kahanevas ja ligatult elab lihas, sest talumatu veri". Prast seda khkluseta, mille eest ta on kige hbi, Jacki vere iha kasvab rohkem ja rohkem irratsionaalne, kuni punktini, kus ta loobub tulekahju (ja phjustab poisid mda potentsiaali pstmiseks), et hunt. Ajal Jacki metamorfoos, ta
annaabi.ee 
